Erinevate majandusindikaatorite põhjal oleme tõenäoliselt 2023. aasta esimeses pooles jätkuvalt majandustsükli langusfaasis ning majandusaktiivsuse taastumine võiks aset leida 2023. aasta teises pooles. Võttes arvesse erinevate varaklasside käitumist majandustsükli erinevates faasidest (vaata joonis all), siis minu hinnangul näeme me 2023. aastal tõenäoliselt aktsiaturgude taastumist. Aktsiaturud teevad oma põhjad 6-9 kuud enne majanduse põhjasid ja seega võiks just aktsiaturud olla esimesed, mis hakkavad taastuma.

Erinevad ennakindikaatorid nagu näiteks tarbijate kindlustunde indeks, ettevõtjate kindlustunde indeks, makromajanduse ennakindikaatorid (M2 rahapakkumine, lühi- ja pikaajaliste võlakirjade tootluste erinevus jne) signaliseerivad, et aktsiaturgudel tehakse põhi ära hiljemalt 2023. esimeses pooles ja seega olen mina enda raha suunamas taaskord aktsiaturgudele.

Mina näen sektorite lõikes kõige atraktiivsemat väljavaadet finantsektoril. Miks? Selgitan.

Minu hinnangul mõjutab finantssektori puhul intressimäärade tõus positiivselt pankade netointressitulude kasvu. Põhjus on selles, et kodulaenud ja osad liisingud ning ettevõtluslaenud on seotud Euriboriga. Seega Euribori kasv toob kaasa nende laenude tulude kasvu. Seevastu on suur osa pankade kohustustest deposiidid, mis ei ole Euriboriga seotud ja mille intress ei kasva nii kiiresti kui Euribor. Kokkuvõttes toob see pankadele kaasa positiivse tulemuse netointresside tuludes.

Minu hinnangul on mainitud pankade laenuportfelli kvaliteet heal tasemel ning majanduslangus laenuprovisjonide kulu oluliselt ei tõsta. Seega näen ma, et Euribori kasv mõjutab positiivselt nii Swedbanki, Siauliu Bankase, LHV ja Coopi netointressitulusid ja puhaskasumeid.