Loengusari hõlmab endas tehnoloogiatööstuse uue toote arenduse ja selle juurutamise põhiküsimusi nagu „Miks on vaja uut toodet arendada? Milline see peaks olema?“, „Kuidas arendusprojekte juhitakse ning tooteid disainitakse ja kontrollitakse?“, „Kuidas uut toodet masstootmise keskkonda juurutatakse?“, „Kuidas tootmist juhitakse ja arendatakse?“.

Loengutele oodatakse eelkõige magistritudengid inseneriteaduskonnast, aga ka kõiki teisi üliõpilasi nii bakalaureuse- kui doktoriõppest kõikidelt erialadelt ja teaduskondadest. Eeldusaineid loengutel osalemiseks ei ole. Teoreetiliselt saavad läbi Facebooki loenguid jälgida ka huvilised väljastpoolt TalTechi. Loengud toimuvad hübriidõppena ehk maksimaalselt 25 tudengit saab loengus olla füüsiliselt kohapeal saalis NRG-226, ülejäänutel on võimalus liituda läbi veebi. Loengud toimuvad inglise keeles.

Üks õppeaine algatajaid, ABB ajamite tehase liinijuht Lauri Kalm räägib lähemalt.

Mis sinul üliõpilasena sellisest ainest kasu oleks olnud?

Väga huvitav oleks näha olnud, kuidas ühe suurettevõtte tegevused päriselt toimuvad, kuidas koolis õpitut igapäevases tööelus rakendada ning millistest ainetest tegelikult kasu on. Kindlasti oleks leidnud seoseid koolis õpitud teoreetilise tausta ning praktilise väljundi vahel

Mis on peamine põhjus, miks tudeng võiks selle aine võtta?

Aine on praktiline. Meie töötajad tutvustavad enda igapäevatööd ning seletavad samas lahti teoreetilisi mõisteid reaalsete näidete põhjal. Osa tõdedest, mis koolipingis võisid veidi segaseks jääda, peaksid leidma nüüd selgema arusaama. Aine kulg on loogiline ning universaalne – näiteid tuuakse erinevate tootetüüpide kohta. Tudeng peaks lõpuks omama päris head arusaama, kuidas tootearendus üldises mõttes käib.

Millise loogika põhjal on ainekava üles ehitatud?

ABB-s on erinevaid mudeleid, mida uue toote arenduses jälgida – ühe sellise näite võtsime ka endale ette, kui aine sisu „ehitama“ hakkasime. Loengute järjestus allub ABB „Flow“ mudelile, mida me loomulikult veidi mugandasime, et 13 loengust koosnev aineprogramm kokku saada. Püüdsime programmi üles ehitada nii, et see oleks tudengitele võimalikult arusaadav ning samas ka atraktiivne.

Loengud tunduvad juba pealkirjade põhjal paljutõotavad, aga mida põnevat neis kuulda saab?

Põnevat on palju. Kuulda saab projektijuhtimisest, tarkvaraarendusest, lõplike elementide meetodi (finite element method – FEM) kasutamisest, tootmisliini kontseptsiooni valimisest, robotitest ja paljust muustki. Esimeses ning kolmandas loengus tutvustatakse näiteks nippe, kuidas tudeng saab oma igapäevast koolielu efektiivsemaks muuta. Üheksandas loengus selgub lõpuks, kus päriselus on kasu tüütutena tunduvast matemaatilisest analüüsist ning tõenäosusteooriast.

Millised erisused on konkreetsel ainel võrreldes kõigi teiste ainetega?

Usun, et see aine on värske tuulepuhang õppekavas, hea vaheldus just oma praktilisust arvestades. Liiatigi on enamik lektoritest TalTechi vilistlased, kes tulevad ja tutvustavad lihtsas keeles, kuidas probleemide lahendamine tööturul päriselt välja võiks näha.

Milline on aine hindamisviis?

13-st loengust peab „kohal käima“ 10-s ja sooritama vaheteste. Lõpphinne kujuneb vahetestide või lõpueksami alusel. Hinne moodustub vastavalt kogutud punktidele nagu teistegi ainete puhul. Kohal käimise alla lähevad seekord arvesse nii auditooriumis kuulajad, kui ka virtuaalloengutes osalejad.

Üliõpilastel, kes said vahetestides tulemuseks alla 31 punkti, kuid on osalenud vähemalt 10-s loengus või kes soovivad tulemust parandada, on võimalus sooritada 30 küsimusega lõpueksam. Aine on väärt 3 ainepunkti, kodutöid ei ole ja aine lõppedes saab tudeng vastavalt kogutud punktidele hinde.

Mida lektorid ootavad tudengitelt, kes aine võtavad?

Tuhinat silmis, siirast huvi ning kaasamõtlemist. Aga loomulikult võtame ka vastu „magajad“ ja „nutisõltlased“ nn kaheksandasse ritta, sest ka meie mäletame, kui mõnus seal istuda oli.

Rohkem infot siin.

Registreeri läbi õppeinfosüsteemi ÕIS, õppeaine kood on EEX5010.