Kuidas saab õppejõud teha kindlaks, kui suur osa tema loengus jagatud akadeemilistest teadmistest igapäevases tööelus kasutust leiab? Üks võimalus on ise kohapeale minna ja järele vaadata! Nii nagu tegid seda kuus Tallinna tehnikaülikooli õppejõudu, kes olid möödunud aasta oktoobrist detsembrini Swedbankis praktikal.
Tallinna tehnikaülikooli õppejõud on Swedbankis praktikal käinud juba kolm aastat. Olenevalt oma huvidest avanes majandusteaduskonna ja infotehnoloogia teaduskonna lektoritel sedapuhku võimalus tutvuda kahe kuu jooksul erinevate pangatiimide tegemistega, alustades personalijuhtimise ning töötajate arendamise ja koolitamise teemadega Swedbanki akadeemias ning lõpetades küberturvalisuse ja andmeteadusega. Praktika hõlmas endas nii klassikalist töövarjutamist, koosolekutel osalemist kui ka iseseisvaid ülesandeid.
Programmis osalenud õppejõud tõdesid üksmeelselt, et pangas kogetu andis neile laiema vaate oma valdkonnast ning aitas neil sügavamalt näha, mida õpilased ja ettevõtted ülikoolilt ootavad. Millised olid õppejõude arvates praktika parimad õppetunnid ning mida nad võtavad pangas kogetust oma loengutesse ja kolleegide jaoks kaasa?
Praktika avardab silmaringi ja tuletab meelde elementaarse
Swedbanki akadeemia tiimis praktika olnud ärikorralduse instituudi ettevõtluse lektor Marianne Kallaste:
„Oma kolleegidega saan jagada kogemust, kuidas erinevaid uuenduslikke protsesse planeerida ja juhtida. Uusi algatusi on oluline siduda olemasolevate tegevustega ja kaasata eri sihtrühmi. Tundub elementaarne, aga igapäevases tegevuses kipub see ununema. Seetõttu on praktika teises keskkonnas väga väärtuslik – avardab silmaringi ja tuletab meelde elementaarse.
Õppetöösse saan veel julgemalt kaasa võtta selle, et teooria ja praktika täiendavad ega välista teineteist. Üliõpilastelt kuuleb sageli, et teooria on asi iseeneses ega seostu igapäevaste tegevustega. See, kuidas ma kogesin praktikal teaduspõhist lähenemist tegevuste planeerimisel, andis lisastiimuli ühendada teadusuuringuid ja praktilisi ülesandeid õppetöös.“
Tugevam side kõrgkooli ja tööandja vahel
Swedbanki erinevaid IT-tiime varjutanud IT-kolledži tõenäosusteooria ja matemaatilise statistika lektor Kristiina Hakk: „Kiiresti muutuvas ja arenevas IT-maailmas on õppejõududele värske praktikakogemus väga oluline. Reaalne kogemus suurettevõttes võimaldab paremini hoomata hetkeolukorda arvestavate oluliste strateegiliste otsuste tagamaid ja olla kursis sellega, milliseid töövahendeid ja metoodikaid reaalsete probleemide ja ülesannete lahendamisel tegelikult kasutatakse. Usun, et töövarjutamine aitab mul eelkõige tudengite lõputööde juhendamisel ja hindamisel hoida fookus õiges kohas ning valmistada koolilõpetajaid paremini ette tööturule sisenemiseks ja seal edukalt hakkama saamiseks. Lisaks tugevdab iga selline programm sidet tööandja ning kõrgkooli vahel.“
Jalad-maas efekt
Ettevõtte modelleerimise ja ettevõtte transformeerimise lektor tarkvarateaduse instituudis Mart Roost: „Praktika suurimaks väärtuseks pean võimalust tutvuda rahvusvahelise suurettevõtte igapäevatöö eri tahkudega. Õpitust ja kogetust võtan muuhulgas kaasa senisest sügavama arusaamise ärivaldkonna teenuste ja IT süsteemide pidevarenduse paindlikust planeerimisest ja korraldamisest virtuaalsete iseorganiseeruvate meeskondadega Scaled Agile Framework raamistiku järgi. Sarnast lähenemisviisi tasub rakendada ka ülikoolis, näiteks konkreetse õppekava ja selle ainete koordineeritud arendamisel.
Praktikakogemust on vaja, et hinnata õpitavate ja õpetatavate teemade olulisust ja siduda neid tegeliku elu näidetega. Kui oled näinud mõnd õpetatavat või mitte veel õpetatavat meetodit või seni ainult kirjandusest loetud lähenemist reaalses ettevõttes edukalt toimimas, tekib jalad-maas efekt ning suudad seda asja tudengitele veenvamalt ja näitlikumalt edastada ning iseseisvalt edasi uurima motiveerida.“
Tähtsad on igasuguse taustaga kogukonna liikmed
Swedbankis küberturvalisuse valdkonnaga tutvunud tarkvarateaduse instituudis doktorant-nooremteadur õppejõud Shaymaa Khalil:
„Minu jaoks oli see elu esimene praktika ning minu jaoks oli see väga huvitav, kuna polnud varem mõelnud, et võiksin 40ndates veel praktikale saada.
Kuigi mul on varasem ettevõttes töötamise kogemus, on igal organisatsioonil oma protsessid ja tööviis. Swedbanki praktika andis mulle hea võimaluse kogeda, kuivõrd nõudlikum ja piiravam on pangandussektori IT-turvalisus võrreldes teiste domeenidega. Panganduses on palju regulatsioone ja nõudeid, mistõttu on see vägagi sobilik valdkond küberturvalisuse tundmaõppimiseks.
Küberturvalisus on kiiresti kasvav valdkond, millega paljud organisatsioonid tegelevad, ning võimatu on eraldada uuringuid igapäevasest korporatiivsest tööst. Küberturvalisuse teadmiste levitamisel on vajalikud kogu kogukonna, nii akadeemilise kui ka ettevõtte taustaga inimeste teadmised.“
Mida räägib mentor?
Praktikaprogrammis juhendajana osalenud Swedbanki andmeteadlane Lehar Oha kaasas arvutisüsteemide instituudi doktorant-nooremteaduri Mahdi Taheri andmeteadlaste tiimi projekti, kus hinnati keelemudelit. Andmeteadlaste tiim tegeleb Swedbankis tehisintellekti süsteemide arendamisega. Oha sõnul oli praktikaaeg vastastikku ääretult kasulik. „Hindasime koos keelemudelite toimivust, plusse ja miinuseid, tegime koos teaduskirjanduse ülevaateid, uurisime hindamisvahendeid, ehitasime hindamisandmestikke ja pidasime koos palju lõbusaid arutelusid. Hindasin väga Mahdi läbinägelikku ja värsket vaatenurka, samuti positiivset suhtumist. Ootan huviga tulevikus koos kolleegidega sarnastes programmides osalemist. “