TalTech Eesti Mereakadeemia taskuhäälingu „Tuleviku lainelööjad“ merenduskuu avaepisoodis on külas mereveonduse ja sadamatöö korraldamise õppekava programmijuht Tõnis Hunt. Temaga räägime sellest, mis juhtuks, kui meretransport ühel hetkel peatuks, ning millised muutused merendust lähiaastatel ees ootavad.

Meretranspordi peatumine jõuaks kiiresti meie igapäevaellu

Esimene muutus oleks väga nähtav: laevaga ei pääseks enam näiteks Soome ega Rootsi. Märksa suurem mõju hakkaks aga avalduma aja jooksul kaupade liikumises.

Suur osa igapäevaselt kasutatavatest toodetest valmistatakse väljaspool Euroopat ja jõuab siia meritsi. Kui laevad enam ei liiguks, hakkaksid varud ühel hetkel lõppema. Mõju ei piirduks seejuures ainult valmistoodetega – meritsi liiguvad ka tootmiseks vajalikud toorained ja pooltooted.

Puudujääke võiks märgata väga erinevates kaubagruppides, alates elektroonikast ja autodest kuni nende toiduaineteni, mida Eestis kohapeal ei kasvatata.

Eesti jaoks mõjutaks meretranspordi seiskumine tugevalt ka väliskaubandust. Mitmed meie olulised kaubanduspartnerid, sealhulgas Soome ja Rootsi, asuvad teisel pool merd.

See ei tähenda Tõnise sõnul siiski, et kogu elu lihtsalt seisma jääks. Hakataks otsima alternatiivseid transpordikanaleid, uusi tarnijaid ja teisi lahendusi. Kõike meritsi veetavat poleks aga võimalik samas mahus maismaatranspordile ümber suunata.

Siit jõuabki Tõnis mõtteni, mis kordub kogu vestluse jooksul: oluline on oskus muutuvate tingimustega kohaneda.

Laevad on muutunud suuremaks, kuid areng toimub nüüd mujal

Tõnis on merenduse õpetamise ja teadustööga tegelenud ligi 30 aastat ning selle aja jooksul on meretransport märgatavalt muutunud.

Kui ta 1996. aastal õpingud lõpetas, mahutasid suurimad konteinerilaevad tema sõnul umbes 7500 TEU-d ehk 7500 kahekümnejalase konteineri jagu. Tänapäeval sõidavad samadel liinidel laevad, mille mahutavus ületab 24 000 TEU-d.

Laevade suurusel on aga piirid ning järgmised suured muutused toimuvad juba mujal.

Üks olulisemaid küsimusi on, milliste kütustega hakkavad tulevikulaevad sõitma. Fossiilkütustele otsitakse alternatiive, kuid üht kindlat lahendust ei ole veel välja kujunenud. Arutelu käib muu hulgas metanooli, LNG ja akupõhiste lahenduste ümber.

Keskkonnamõju vähendamine ei sõltu aga ainult sellest, millist kütust laev kasutab. Sama oluline on Tõnise sõnul kogu transpordisüsteemi parem korraldamine – laevade liikumise ja sõidugraafikute optimeerimine ning mere- ja maismaatranspordi parem ühildamine.

AI, küberturvalisus ja autonoomsed lahendused muudavad merendust

Merenduse tulevikku kujundavad järjest enam ka digitaalsed lahendused.

Üheks oluliseks teemaks peab Tõnis küberturvalisust. Mida rohkem kasutatakse laevadel ja sadamates IT- ja IKT-lahendusi, seda olulisemaks muutub oskus nendega seotud riske mõista ja maandada.

Kiiresti on merendusse jõudmas ka tehisintellekt. Lisaks arenevad autonoomsed lahendused – näiteks kasutatakse konteineriterminalides juba autonoomselt juhitavaid sõidukeid ning järjest rohkem võimalusi nähakse ka droonide kasutamises.

See kõik ei tähenda aga, et tuleviku merendus vajaks Tõnise hinnangul mingisuguseid „imeinimesi“. Pigem peavad tulevased spetsialistid oskama uusi lahendusi kasutada, siduda neid olemasolevate teadmistega ning olema valmis muutuvate tingimustega kohanema.

Unistus kapteniametist viis hoopis sadamavaldkonda

Tõnise enda merendusteekond sai alguse juba lapsepõlves. Tema isa oli meremees ja meri oli perekonna elus pidevalt kohal.

Mereharidust omandama asudes oli Tõnise esialgne soov saada laevajuhiks. Esimese praktika ajal selgus aga, et toonased ranged nägemisnõuded ei võimalda tal seda teed jätkata.

Nii liikus ta sadamainseneri erialale. Tagantjärele näeb Tõnis selles ootamatus muutuses hoopis uut võimalust – vahel võib elu viia inimese teistsugusele teele kui see, mida ta ise alguses kavandas, ning see uus tee võib osutuda talle isegi sobivamaks.

Pärast lõpetamist jäi Tõnis Mereakadeemiasse õppejõuks. Tänaseks on ta õpetamise ja teadustööga tegelenud ligi kolm aastakümmet ning jätkab meretranspordi, sadamate ja meremajanduse uurimist.

Kui ta saaks anda nõu oma 18-aastasele minale, soovitaks ta olla julgem, võtta vastu uusi väljakutseid ning minna maailma avastama. Teistes riikides õppimine ja töötamine aitab näha, kuidas sama valdkond võib eri paikades väga erinevalt toimida.

Kogu vestluse lõpetab Tõnis aga veel lühema soovitusega:

„Ole valmis muutusteks.“