Covid 19 viiruspuhangu esimese laine ajal laekus ülikooli õppejõududelt mitmeid e-kirju sooviga käsitleda personalikoolituse raames distantsõppe didaktika teemat. Et ülddidaktika jaguneb valdkonna- ja ainedidaktikaks, see oli teada varemgi, aga distantsõppe didaktika kohta ei tulnud meelde ühtegi definitsiooni. Ka Eesti Keele Instituudi kodulehel ei leidunud otsest vastet. Abi tuli otsida mujalt.
Ija Stõun, personaliarenduse peaspetsialist
Pöördusin Eesti Inseneripedagoogika keskuse juhataja dotsent Tiia Rüütmanni poole ja palusin abi. Nii valmis 2020. aasta kevadel juhendmaterjal „Kuidas juhtida õppeprotsessi distantsõppe tingimustes Tehnikaülikoolis“. Juhendi koostamisse panustas peale Tiia Rüütmanni veel akadeemilisi kolleege kodu- ja välismaalt, kõige enam Tallinna Ülikooli doktorant Marge Kusmin, kellel on ühtlasi head haridustehnoloogilised teadmised. Jagasime oma mõtteid ka Tartu Ülikooli kõrgkoolipedagoogika kaasprofessori Mari Karmi ja õppekvaliteedi peaspetsialisti Ene Voolaiuga, kes leidsid, et TalTechi ja TÜ distantsõppe korraldamise ja läbiviimise soovituste loogikas on palju ühist.
Lühidalt võiks distantsõppe didaktika mõistet selgitada kui õpetamist erilises õppekeskkonnas, mis seab täna veel erilisi tingimusi nii õppejõule kui ka üliõpilasele ning kus õppeprotsessi korraldamine käib tunduvalt piiratumas keskkonnas traditsioonilisega võrreldes. Distantsõppe didaktikas kehtivad siiski samad põhimõtted, mis ülddidaktika (s.t pedagoogika üldised printsiibid) ja ainedidaktika puhul (kuidas mingi õppeaine sisu ja metoodikat valida).
Kuidas distantsõppe didaktika rakendus?
Tehnikaülikooli spetsiifikat arvestades, kus õppeprotsessis on äärmiselt oluline osa praktikumidel, laboritöödel, mitmesuguste tehniliste oskuste omandamisel, ei olegi võimalik kogu kontaktõppesse kavandatut distantsilt teostada. Juhendis soovitati ennekõike üle vaadata nii ainekava, õpiväljundid kui ka hindamiskriteeriumid ja vajadusel nendes muudatusi teha. Veel juhiti õppejõudude tähelepanu sellele, et õppeaine läbimiseks vajalikud materjalid, näiteks laiendatud ainekava, konspektid, videod, ülesanded ja harjutused, oleksid võimalusel koondatud ühte keskkonda. Distantsõppe läbiviimiseks soovitati tekitada samasugune rutiin nagu kontaktõppes, s.t kokku leppida kindlad loengu- ja seminariajad, konsultatsioonid jms.
Selle, kuidas distantsõpe sujus, võttis inseneriteaduskonna prodekaan professor Ivar Annus kokku oma teaduskonna näite varal juba ICL/IGIP2020 aastakonverentsi ettekandes „Ühe silmapilguga kontaktõppest e-õppesse“. Sama teemat käsitles ta õppejõudude veebikohtumisel tänavu jaanuaris. Prof Annuse ettekandest selgus, et eriolukorra väljakuulutamisel 2020. aasta märtsis oli suureks abiks juba olemasolev haridustehnoloogiline juhis, kohustuslike ainete e-tugi ja asjaolu, et enamik õppejõude ja tudengeid oli juba varem kasutanud online-koosolekute tarkvara.
Loomulikult ei sujunud kõik tõrgete ja tagasilöökideta. Näiteks puudus külalislektoritel juurdepääs osadele online-keskkondadele, kõigile tudengitele ei jätkunud erialase tarkvara litsentse, probleemid tudengite isiklike arvutitega, mille jõudlus osutus ebapiisavaks, virtuaallaborite ülesseadmise takerdumine jms. Kuid kokkuvõtvalt võib öelda, et tuldi toime.