Monika Sutrop

Tudengite esindajad Lenne-Liisa Heinoja ja Tiina-Maria Tali rääkisid, mis motiveerib distantsõppe ajal tudengit, hariduspsühholoog Elina Malleus aitas meie õppejõududel ja töötajatel näha oma tööd suuremas pildis ning rääkis, kuidas motivatsioon tekib ja mis aitab seda tekitada. Koolituse ajal said osalejad võimaluse küsida suurepärase tagasisidega õppejõu Paavo Siimanni käest, millega tema oma tudengeid motiveerib. Oma motiveerimise nippe jagasid video vahendusel teisedki õppejõud.

Motivatsioonide ja segajate konkurents

Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri uuringu kohaselt jäi osa tudengeist distantsõppe ajal hätta, teiste jaoks ei muutunud midagi ja kolmandad said jõudu juurde. Distantsõpe läks paremini neil, kes olid juba keskkonda sulandunud, halvemini läks uutel tudengitel ja neil, kes hakkasid lõpetama, sest ärevus tõusis.

Mis õppuritele distantsõppel meeldis ja neid ka motiveeris, oli võimalus paindlikult päeva planeerida. Vastaspoolel tõik, et kõik toimus ühes kohas koos pereliikmetega ja et õpingukaaslastega ei saanud suhelda.

Õppimine veebis ongi keeruline, kuna keskkonnas on muid asju, mis tähelepanu endale tõmbavad. See ei tähenda, et me ei oleks õppe suhtes motiveeritud – lihtsalt motivatsioon on seotud kõigega, mis on meie ümber. Motivatsioon on suunatud mingisugusele muutusele, mis on segavate faktorite korral kaalumisel teiste motivatsioonidega ehk alati on midagi võita ja midagi kaotada. Näiteks võidan uued teadmised, samal ajal jooksevad mu ümber lapsed, kes ei saa tähelepanu, mida soovivad.

Motivatsiooni üks pool on kvantiteet ehk kui palju mul seda on, teine aga kvaliteet: millest motivatsioon tekib, kuidas ma mõtlen sellest tegevusest, mille suhtes võiksin olla motiveeritud. Seda uurib tänapäeva õppimisteadustes populaarne isemääramise teooria, mis toob esile sisemise motivatsiooni ehk olulisuse leidmise kui kõige kvaliteetsema motivaatori – inimene peab aru saama, miks ta asju teeb, ta on selle läbi mõelnud ja oma õppimise protsessi enda jaoks lahti mõtestanud.

Nii et olulised on inimesest lähtuvad asjaolud, kuid õppejõud saab omalt poolt palju ära teha keskkonnaga. Mündi teine külg isemäärmise teoorias ongi see, millises keskkonnas motivatsioon tekib. Keskkond võiks sisaldada kolme komponenti:

• seotus ehk kas tudeng tunneb, et õppejõule läheb korda see, mida ta mõtleb (vastand: külmus);

• kompetentsus ehk kas tudeng tunneb end turvaliselt, kas ta jõuab selleni, et saab aru, ja kui miski läheb valesti, kas siis julgeb küsida (vastand: kaos);

• autonoomia ehk kas tudeng on sunnitud midagi tegema või tal on vabadus tegutseda (vastand: kontroll).

Soovitused motiveerivaks distantsõppeks

TUDENGITELT:

• Aine võiks olla põnevalt läbi viidud, sisaldada mitmesugust kirjandust, presentatsioone, eelnevalt üles laetud ülesandeid, väikeseid anonüümseid küsimusi online-õpikeskkonnas.

• Kui õppejõul on sära silmis, siis on tudengitel lihtsam aru saada ja julgem küsida.

• Oluline on, et õppejõul oleks kogu info Moodle’is olemas, et kui ühes loengus ei saa osaleda, siis ei tekiks lootusetuse ja mahajäetuse tunnet. Info, kuidas järgmisse loengusse liituda, peaks olema nähtav.

• Õppejõud võiks rohkem suhestuda tudengiga, rääkida tudengi tasemel, muidu võib ekraani vaadates tähelepanu kiiremini hajuda.

HARIDUSPSÜHHOLOOGILT:

• Üldpädevuste toetamine on vajalik ka ülikoolis! Distantsõppe puhul on keerukam neil, kes ennast vähem teadlikult juhivad, ning seda arvesse võttes peab õppimise keskkond olema õpioskusi ja sotsiaal-emotsionaalset pädevust veel rohkem arendav. Peame koos õppima õppima, sealhulgas seda, mis on kvaliteetne motivatsioon, sest me ei saa eeldada, et õppijad seda teavad.

• Võimalusel eelista kombineeritud õppevorme, kus veebis asuvad tugimaterjalid ja eeltöö ja enesekontrolli võimalused ning seminarides saavad tudengid samu teemasid kinnistada, õpituga suhestuda.

• Mõtle läbi oma materjalid, mis on veebis. Kuidas toetavad need tudengi õppimist? Näiteks, kas pakuvad valikuid, lähevad ajas keerukamaks, sisaldavad selgeid juhiseid ja võimalust suhelda teiste tudengitega. Kuidas saavad õppijad murede korral pöörduda? Kuidas neile vastatakse ja kui avatud on suhtlus?

• Kontakti loomine on ülioluline, loo õppijatega kontakt ka veebitunnis. Võta akadeemiline veerandtund, et neid tervitada. Paku võimalusi kaasa mõelda, nt vestlusaken, küsimustikud, teadmiste enesekontroll, ühised tahvlid koos mõtlemiseks.

• Uuri aeg-ajalt õppijate mõtteid selle kohta, kuidas nad teemadesse suhtuvad, kui vajalikud need neile tunduvad ning kuidas seostuvad nende õpieesmärkidega.

• Saada õppijad „klassiruumist“ välja. Paku neile mõttepause ja lase tagasi tulla vahepeal tekkinud küsimustega.

• Luba ka endal eksida ja sellest õppida, kuid ole avatud ja teadlik, kuidas see õppijatele mõjub, ning tee vastavaid kohendusi.

Mõtteid ja nippe meie õppejõududelt

• Tudengitele positiivse õpikeskkonna tekitame sõbraliku ja avatud suhtlemisega: kui õppejõud on heatahtlik, rõõmsameelne, abivalmis ja vahel ka humoorikas, siis see tekitab kohe aktiivse vastastikuse suhtlemise, mis annab õppimise protsessile palju juurde. (Andrus Räämet)

• Motivatsioon on inimese isiklik sisemine teema ehk küsimusele „miks ma siin olen?“ peab iga õppija ise vastust teadma, kuid õppejõud saab inspireerida ja tulevikupersperktiivi näidata. (Paavo Siimann)

• Kursuse alguses teen ootuste juhtimise. Seletan, et vastutus on õppijal. Igaüks võtab ainest, palju ta soovib – ülikoolis on vaja õppeaine sooritamiseks vaid 51 punkti, aga päriselus ei saa ju öelda, et ma saan ainult poolest aru, kuhu ma kandideerin. (Paavo Siimann)

• Julgustan tudengit mõtlema arengu peale, teadmisi tuleb võrrelda endaga. (Paavo Siimann)

• Aine alguses tuleb meelde tuletada, kuidas uusi asju õpitakse. Mitte pähe ei pea õppima – seoste abil tuleb õppida. Et seoseid luua, peab fookust hoidma. (Paavo Siimann)

• Õppimise nippe arutame koos. Palun tudengeil kü­sida küsimusi kõigi ees, et nad saaksid üksteist aidata. Soodustan õpipartnerite otsimist. (Paavo Siimann)

• Veebiseminaris ei taha tudengid „vana kooli loengut“. Kasutan vestlusaknaid ja seminariruume, kuhu ise ka sisse hüppan. (Paavo Siimann)

• Pange tudengid suhtlema! Kaasan tudengeid kaasama: näiteks see, kellel kõige lühemad juuksed, vastutab selle eest, et suhtlus-vestlus käiks ega tekiks vaikust. Tudengid jäävad distantsõppe ajal ilma sotsiaalsest aspektist, mis on aga oluline. Ma vahetan töötubasid, et kõik saaksid suhelda ja tekiks kontakte. (Paavo Siimann)

• Suhtlen tudengitega ja küsin tagasisidet. Saame tuttavaks – kust pärit, kus töötab jne, et siis pärast loengus ja harjutustes tuua välja nendega seotud nüansse, et nad tunneksid end kõnetatuna. Vahepeal teen „kraadimisi“: hindame 10 palli skaalal, kuidas läheb ning mida nad saavad teha, et läheks paremini. Tagasiside küsimine on nimeline, siis on vastutustunne suurem. (Paavo Siimann)

• Kasutame online-vestluskeskkonda, kus tudengid saavad 24/7 suhelda kas õppejõuga või omavahel. Räägime ka muudest teemadest, nagu kassid ja meemid jne. (Ago Luberg)

• Anname tudengitele suhteliselt palju ülesandeid, need on tehniliselt automaatse tagasisidega. Tudeng saab teada, kui palju ta teinud on, see tekitab eduelamuse. Tudeng saab valida aja, millal ülesande teeb, ning tal on võimalus seda teha ka juppide kauppa. (Ago Luberg)

Koolitust saab järelvaadata siseveebis õppeosakonna infotundide materjalide alt. Head inspireerimist!