Hanno Tomberg, TalTechi avatud ülikooli juhataja | Foto: Heiki Laan

Kraadiõppes peame paratamatult nentima, et osa tudengeid ei jõua ülikooli lõpetamiseni, kuna leiavad, et ei teinud õiget õppekava valikut või on juba asunud tööle ja seetõttu ei jää õpinguteks enam piisavalt aega. Paar aastat hiljem selgub aga, et tahaks ülikooli tagasi tulla, siis juba tasulisse õppesse. Seni on avatud ülikooli kaudu pakutud üksikuid õppeaineid, nüüd leidsime koos teaduskondadega, et aeg on küps ka terviklikumate õppekavadega välja tulemiseks.

Euroopas on räägitud nn lühikestest õpiampsudest juba paar aastat. Esimesed ülikoolid on neid ka juba katsetanud ja edukalt oma vastuvõttu integreerinud. Eestiski pole kolm ülalnimetatud avalik-õiguslikku ülikooli teerajajad, sest Estonian Business School (EBS) on nanokraade õppuritele reklaaminud juba mitu aastat. Nanokraadi nimetus pärineb Ameerika Ühendriikidest ja selle eeskujul on ka EBS oma nanokraadikavad kujundanud: väga intensiivne õpe toimub üheksa nädala vältel, nende tänavu välja kuulutatud nanokraadikavad on ingliskeelsed ja õpe toimub ainult magistritasemel.

Tartu Ülikool ja TalTech on püüdnud mikrokraadikavasid määratleda laiemalt. Ühe kursuse läbimine eeldab pikemat tööd ja enamasti tuleb mikrokraadi saamiseks õppida vähemalt üks semester, Tehnikaülikoolis pigem kaks või kolm semestrit. Osa mikrokraadikavasid koosneb kahest tasemeõppeainest, aga on ka pikemaid kavasid, mille läbimise järel on täiendusõppur omandanud kuus kuueainepunktilist ainet.

Ülikoolide eesmärk on mikrokraadikavade kaudu avada õppuritele tee tagasi kraadiõppesse, arvestades samas, et mikrokraad omandatakse enamasti oma praeguse töökoha kõrvalt. Seega ei saa ühe semestri koormus mikrokraadikaval õppijal olla sama suur kui tasemeõppes õppival tudengil. Uuringud on näidanud, et täiendusõppurina tasemeõppeained omandavale õppurile võiks keskmine koormus olla 12–18 ainepunkti semestris ehk keskmiselt kaks kuni kolm õppeainet poole aastaga.

Samasuguseid põhimõtteid on oma ülikoolidele soovitanud ka Saksamaa Rektorite Nõukogu (Hochschulrektorenkonferenz). Ühel suvisel rahvusvahelisel konverentsil ütles Saksamaa ülikoolide rektorite esindaja, et seniseid õppekavasid peaks saama jagada väiksemateks tükkideks ja võimaldama ka õppeainete omandamist lühemate kavadena kui traditsiooniline tasemeõpe. Ta tõi välja, et mikrokraadide võlu peitub selles, et neid saab kokku panna erinevate õppekavade pealt ja sealtkaudu on võimalik leida koostööd õppekavade vahel nii teaduskondade üleselt, kuid miks mitte ka ülikoolide vahel. Kolmandana tõi ta tugevusena välja ka selle, et niimoodi õpet andes liigume lähemale kutsekvalifikatsioonide 7. ja 8. kutsetaseme õppe formaliseerimisele läbi mikrokraadikavade.

Selles suunas soovib liikuda ka TalTech. Tänavu kevadel suutsime esimesed mikrokraadikavad välja tuua väga lühikese ajaga, alustades protsessi alles aprillis. Kaasatud olid kõik teaduskonnad, ideest võeti kinni ja läbi ideekorje jõuti märkimisväärse hulga huvitavate mikrokraadikavadeni. Igast teaduskonnast pakuti välja hulk eriilmelisi kavasid, mida ka õppurid on innukalt vastu võtnud. Kokku saime mikrokraadikavadele üle 130 avalduse, sügisel asus õppima ligi 90 mikrokraadiõppurit.

Rohkem kui kavade nimetused ise pakkus mulle rõõmu arutelude tase teaduskondades, kus mindi oma õppekavadesse sügavale sisse ja mõeldi nende teadmiste ja õpiväljundite peale, mida tänane tööjõuturg kiiresti vajab.

Näiteks loodusteaduskonnas arutasime instituutide juhtidega pikalt, kuidas oleks võimalik kasutada keskkonnavaldkonna suurandmeid selleks, et elanikele ja ettevõtetele paremaid teenuseid osutada. Sellest arutelust sündis mikrokraadikava „Keskkonnaandmete analüüs“, mida juhib Rivo Uiboupin. Neljast loodusteaduskonna kavast jäi tühjaks vaid üks.

Inseneriteaduskond pakkus 11 mikrokraadi õppekava, millest kõige populaarsemaks osutusid „Mudelprojekteerimine“ ja „Hajaenergeetika“. „Hoonete energiatõhususe“ ja „Andmed logistikas“ kavadega tuleb veel tööd teha ja tugevamalt turundada, sest tegemist on ühiskonna tulevaste väljakutsetega nii hoonete energiasäästu ja piisava ventilatsiooni kui ka inimeste liikuvuse osas linnades.

Majandusteaduskond oli väga edukas oma nelja mikrokraadikavaga, suutes igale kavale õppima saada plaanitud hulga õppureid. Traditsiooniliselt populaarne on „Turundus“, aga samamoodi on suur nõudlus „Äriprotsessid digiühiskonnas“ õppekava vastu, mille kavajuht on Katrin Arvola.

Kõige populaarsemaks mikrokraadikavaks osutus oodatult „Programmeerimine“ IT-teaduskonnas, mille kavajuht on Ago Luberg. Suve jooksul tõstsime korduvalt vastuvõetavate õppurite piirarvu ning kokku asub sellele kavale õppima 34 õppijat. Ülejäänud IT-teaduskonna kavad on ingliskeelsed ja seetõttu oli kandideerimine sinna väiksem.

Kindlasti pakkus esimene vastuvõtt mitu õppetundi. Mikrokraadikavade väljapakkumise ja avalikkuseni viimise vahele jäi väga vähe aega, mistõttu ei õnnestunud uudset täiendusõppe vormi nii hästi tutvustada, kui ise soovisime. Meie püüd on igati vastu tulla täiskasvanud õppurite soovidele, seetõttu sobisid ka majandusteaduskonna kavad paremini neile, kes soovivad õppetööga tegeleda pigem tööpäeva õhtul ja nädalavahetusel. Takistuseks sai see, kui tunniplaani järgsed ained langesid mitmele järjestikusele päevale ja olid keset tööpäeva. Järgmisel suvel saame vastuvõttu planeerides juba varakult nende kavade tunniplaani sobitamisega arvestada.

Siinkohal viitan ka nendele ohtudele, mida eespool nimetatud Saksamaa Rektorite Nõukogu on mikrokraadikavadega seoses välja toonud. Esmalt on oht, et see võib viia teadmiste fragmenteerumiseni, mistõttu on tähtis, et kavad oleksid hästi kokku pandud ja õppeainete järgnevus selles loogiline. Oluline on ka tähele panna, et mikrokraadikavades pakutud ained ei oleks ainult üksteisele järgnema pandud, vaid et õppurile tekiks sellest ka uus kogemus. Ja viimane, mis on võib-olla kõige olulisem: õppimisharjumuse tekitamine täiskasvanud õppijates, et õppimiseks võetaks aega ja pingutataks pikema aja vältel. Nii saame ka tulevikus paremate teadmistega spetsialistid, kes oma õppimiskogemuse kaudu arendavad õppejõude ja kavajuhte.

Pakutud mikrokraadikavade abil soovime tugevdada sidet ka oma arvuka vilistlaskonnaga, sest just eelkõige TalTechi vilistlased on siia tagasi õppima oodatud. Tulevikus võiksime püüda luua mikrokraadikavasid, mis oleksid Eesti kõrgkoolide ülesed ja kindlasti näeme ka õppekavu, millel on võimalus teadmisi omandada mitmes rahvusvahelises ülikoolis, näiteks Münchenis ja Eindhovenis. See on lähemal kui arvate, sest juba käivad arutelud mikrokraadikavade loomise ja piloteerimise üle EuroTeQ-i projekti raames nendesamade tehnikaülikoolidega.

TalTechi mikrokraadikavade vastuvõtt sügissemestril 2021/2022

TEADUSKOND	MIKROKRAADIKAVA	KANDIDEERIJAID	VASTU VÕETUD
Majandusteaduskond	Strateegiline juhtimine ja poliitikaanalüüs avalikus sektoris	3	3
	Inimeste ja võrgustike juhtimine avalikus sektoris	6	4
	Äriprotsessid digiühiskonnas	22	17
	Turundus	13	8
Infotehnoloogiateaduskond	Baasoskused küberturbe korraldamisest asutuses	1	0
	Programmeerimine	44	34
	Võrguturbe ABC	5	0
	Digiriigi raamistik	1	0
	Sardsüsteemid	3	1
	Arukad juhtimissüsteemid	1	0
Loodusteaduskond	Toit ja toitumine	8	3
	Keskkonnaandmete analüüs	4	2
	Matemaatiline modelleerimine ja optimeerimine	0	0
	Mineraaltoormete ringmajandus	2	1
Inseneriteaduskond	Andmed liikuvuskorralduses	0	0
	Andmed logistikas	1	1
	Hoonete energiatõhusus	1	0
	Hajaenergeetika	6	3
	Mudelprojekteerimine (BIM projekeerimine) ja projekteerimise projektijuhtimine	6	5
	CAD tehnoloogiad masinaehituses (VK)	0	0
	Hüdraulilised seadmed ja soojusvahetid (VK)	0	0
	Keemik-analüütik (VK)	0	0
	Protsesside automatiseerimine (VK)	1	1
	Rakenduste ja arukate süsteemide loomine ja programmeerimine (VK)	1	1
	Rakenduslik andmeteadus ja masinõpe (VK)	4	2
	KOKKU	133	86