Kuidas sa selle teemani jõudsid ja mis sind selle juures huvitab?

Alustasin Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse (TFTAK) laboris juba bakalaureusetudengina ning hiljem oli mul magistriõpingute käigus juba võimalus seal töötada uue põlvkonna probiootikumide kandidaatidega. Ma ei saa öelda, et tundsin kohe sidet selle teemaga. Mida rohkem ma aga sisse kaevusin ja mõistma hakkasin, kui keeruline võib olla isegi ühe anaeroobse bakteri kasvatamine (rääkimata kahekümne viiest liigist, mis meie mudelkoosluse moodustasid), seda enam hakkasid mikroobikooslused mulle südamesse pugema. Eriti huvitav oli uurida, kuidas liigid üksteise kasvu ja ainevahetust mõjutavad. Nüüd hoian jätkuvalt selle valdkonna arengutel silma peal.

Millised olid peamised väljakutsed ja olulisemad teaduslikud avastused?

Näitasime, et isotermaalne mikrokalorimeetria sobib hästi anaeroobide ning koosluste uurimiseks, sealhulgas nende stabiilsuse ja taastumisvõime hindamiseks. Kirjeldasime ka detailselt kahe liigi vahelist risttoitumist ning töötasime välja strateegia, mis võimaldab muuta rakkude omavahelist suhet koosluses. Samuti arendasime mitmekülgsed meetodid elusate rakkude kvantifitseerimiseks.

Üks suur väljakutse oli erinevate meetoditega saadud tulemuste sidumine, sest saime mõnikord vastandlikke tulemusi. Tegelikult oli see signaaliks, et mõni protsess (näiteks DNA eraldamine) ei töötanud ootuspäraselt ja nendele tuli leida lahendus enne, kui me saime oma põhifookusega edasi liikuda.

Milline võiks olla sinu uurimistöö praktiline väärtus?

Kõige suurem väärtus on välja töötatud meetodid, mida saab kasutada väga erinevate mikroobikoosluste uurimiseks. Kuigi meie keskendusime uue põlvkonna probiootikumidele, on neid meetodeid võimalik rakendada ka mullas, toidus või mujal esinevate mikroobide uurimisel.

Vaadates tagasi doktoritöö kirjutamisele – mis oli selle juures kõige põnevam? Aga kõige raskem?

Kõige põnevam oli meenutada neid tulemusi, mida saime doktorantuuri alguses. Palju sellest materjalidest ei jõudnud publikatsioonidesse. Alguse juures oli kõige raskem vaadata valget lehte ekraanil ja proovida kirjutada kirjanduse ülevaadet nii, et see annaks põhjalikult edasi olulise tausta, oleks sidus, aga samas ei valguks liiga laiali.

Millised on sinu tulevikuplaanid pärast doktoritöö kaitsmist?

Jätkan tööd TalTechi Kuressaare kolledžis ning proovin nüüd välja mõelda oma uue uurimissuuna, mis oleks seotud nii regionaalsete väljakutsete kui ka võimalustega.