Pikk taust IT-maailmas

Magistritöö autoril Ain-Joonas Toosel on IT-maailmas kogemust juba pea 15 aastat – ta asus otsima lahendusi erinevatele arvutite riistvara probleemidele ning jätkas seejärel tarkvara arendamise tundmaõppimisega.

Ta on varasemalt proovinud kätt mitmes erinevas ametis, sealhulgas Swedbanki testimisanalüütikuna, kus arendas peamiselt automaatteste. Elektrilevi IT-peaspetsialisti rollis tegutses Toose NIS süsteemiga, mida kasutatakse Eesti madal- ja keskpinge infrastruktuuri jälgimiseks. Edasi liikus mees juba tarkvaraarendaja ametikohale, kus töötas paralleelselt magistriõpingutega TalTechis.

Väsimust on keeruline tuvastada 

Magistritöös ühendas Toose psühholoogia ja IT-maailma, keskendudes eelkõige väsimusele. Idee teemavalikuks sai Toose juhendajalt Elli Vallalt, kes töötab TalTechi tarkvarateaduse instituudis nooremteadurina. Töös tõi Toose välja, et väsimus on teema, mis inimesi painab, kuid vahel on seda keeruline selgitada – mistõttu see tekib ja kuidas väljendub. 

Ka teadlastel ei ole väsimuse kohta veel täpseid vastuseid – neile on küll võrdlemisi selge, kuidas näeb väsimus välja aju jaoks, kuid väliste meetoditega on seda hoopis keerulisem määratleda. Selle jaoks kasutatakse spetsiaalseid kaameraid või mõõdetakse vere hapnikusisaldust. Veel on puudu lihtsamad ja käepärasemad vahendid, kuidas kõiki väsimuse parameetreid mõõta, teha arstide elu kergemaks ning pakkuda lihtsamaid võimalusi sümptomite väljaselgitamiseks. Just sellele eesmärgile aitaski Ain-Joonas Toose veidi lähemale saada. 

Tulemuseks mobiilirakendus

Toose lõputöö peamine eesmärk oli leida lahendus, kuidas testida väsimust sõltumata ajast ja kohast ning teha lihtsamaks uuringu läbiviimise protsess. Lahendusena pakkus ta välja Android operatsioonisüsteemil töötava mobiilirakenduse, millega on võimalik erinevate peenmotoorsete testide abil koguda kinemaatilisi, geomeetrilisi jm numbrilisi parameetreid väsimuse uurimiseks.

Kogutud andmete peal treenitud masinõppe mudelid näitasid väsimuse tuvastamisel kõrget tundlikkust (sensitivity score). Loodud mobiilirakendus tõestas end efektiivse andmete kogumise viisina ning seda on plaanis teadusuuringutes edasi rakendada. 

Mis edasi?

Nüüd on magistritöö kaitstud, kraad käes ning Toose kolis Hollandisse, kus töötab Katana MRPs ning pakub ettevõtetele tarkvara, millega saab hea ülevaate tootmisprotsessidest. Edasiste õpingute kohta ütles Toose nii palju, et käsitletud teema kõnetab teda väga ja pakub võimalusi doktoriastmes edasi uurimiseks. 

“Uurimispõhja on väga palju. Üks osa on, milline on väsimus keskmise ehk neurotüüpilise inimese jaoks. Teine asi, mida tähendab väsimus neile, kellel on haigused, mille sümptomiteks on väsimus. Näiteks Parkinsoni tõbi, Sclerosis multiplex või erinevad vähitüübid. Arvan, et me ei ole puudutanud isegi seda kihti, mis võiks olla olemas tüüpilise väsimuse hindamiseks,“ rääkis Toose. Kuna magistrikraad on värske, siis ei ole veel õige aeg kindlat sõna öelda, kas see plaan jõusse jääb ning millal Toose doktoriõppes jätkab.

Tema juhendaja Valla jätkab aga doktoriõppe ja uurimustööga TalTechi tarkvarateaduse instituudis, et valdkonda edasi arendada. “Ma ootan küll väga, et Ain-Joonas või tema sarnased andekad inimesed mulle doktoriõppesse kolleegiks tuleksid,” märkis Valla.