Kas ja kuidas saaks muuta riigieelarve sama läbipaistvaks, kui seda on internetipanga rahaplaneerija? Küsimusele* vastab Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna professor Ringa Raudla.
Artikkel ilmus portaalis Novaator.
Eesti riigieelarve seadus on tõesti viimastel aastatel muutunud vähem läbipaistvaks. 2020. ja 2021. aastate riigieelarve seadused olid vaid kuus lehekülge pikad. Nii lühikest eelarvet teistes demokraatlikes riikides ei leia. Sellise lühikese eelarve taga on olnud soov teha eelarvevahendite kasutamine võimalikult paindlikuks ja anda ministritele oma valitsemisalas olevate programmide üle võimalikult vabad käed.
Vastusena Riigikogu kriitikale on 2021. aasta eelarve eelnõu mõneti detailsem ja infot antakse ka erinevate programmitegevuste kulude kohta. See võimaldab riigikogu liikmetele ja ka kodanikele kindlasti rohkem ülevaadet kulutuste eesmärkide kohta.
Samas tasub silmas pidada, et tegelikult on meil Eesti riigis väga palju infot selle kohta, millele täpsemalt raha kulutatakse, aga see ei ole avalikkusele nii kergesti arusaadav või kättesaadav. Näiteks riigieelarve eelnõu seletuskirjas, mida valitsus koos eelarvega riigikogule esitab, on lisatud küll olulisi detaile, kuid see tekst võib olla kodanikele raskesti hoomatav.
Ministeeriumid ja ametid aga peavad väga täpset arvestust kulutuste üle, mida tehakse erinevatele teenustele, ning ka sisendite üle majandusliku sisu järgi, nt palgakulud, majandamiskulud, eraldised. Selle info saamiseks peab teemast huvitatud riigikogu liige või maksumaksja tegema teabenõude.
Kaks ettepanekut olukorra muutmiseks
Riigieelarve edasise läbipaistvuse suurendamiseks pakuksin välja kaks ettepanekut.
- Esiteks võiksid riigiasutuste kulutused erinevatele teenustele ja ka nende kulutuste mastaabid olla majandusliku sisu järgi avalikult kättesaadavad ilma teabenõudeta.
- Teiseks võiks riigieelarve seaduse ja muude ametlike dokumentide kõrval riigieelarve info olla avalikkusele esitatud atraktiivses ja interaktiivses vormis, kus huvilised saaksid simuleerida erinevate otsuste mõju riigieelarve kuludele ja tuludele.
Praegu olemasoleva info juures oleks sellist lahendust võimalik luua, küll aga vajaks see disainerite ja eelarvespetsialistide tihedat koostööd. See võimaldaks kodanikel paremini aru saada, mis on erinevate poliitikaettepanekute mõju ja teha seega valimistel informeeritumaid valikuid.
Lisaks, kui maksumaksjad hoomavad paremini, kuidas nende maksutulusid kasutatakse, siis on neil ka suurem motivatsioon makse maksta.
*Alates oktoobrist vastavad Tallinna Tehnikaülikooli teadlased Novaatori portaalis lugejate küsimustele teemadel, mis inimesi praegusel ajal kõige enam puudutavad või selgitamist vajavad.