11. veebruaril tähistatakse päeva "Naised teaduses", mille eesmärk on rõhutada naiste ja tüdrukute rolli teaduses, murda soostereotüüpe ning julgustada naisi teadusega tegelema.

Autor: Ain Alvela

Uurimise lähtekohaks on teadmine, et jagunemiseks peab iga rakk oma DNA-d kahekordistama ja kuna vähirakud jagunevad organismi n-ö tavalistest rakkudest kiiremini, siis ilmneb, et nende paljunemise kiirus sõltub suuresti DNA dubleerimisest. Just see asjaolu muudab DNA uurimise vähiravis väga atraktiivseks suunaks, sest mida rohkem teame, kuidas vähirakud oma DNA-d dubleerivad, seda paremini saaksime seda protsessi teadlikult suunata. Eesmärk on pidurdada või peatada vähirakkude levik või need hoopis tappa. Nii asuski rühm Taltechi teadlasi tegelema alusuuringutega, et kõigepealt välja selgitada, kuidas rakud alustavad DNA dubleerimise protsessi.

Seda uurimisgruppi juhib Tallinna Tehnikaülikooli loodusteaduskonna keemia- ja biotehnoloogia instituudi vanemteadur Tatiana Moiseeva, kes on oma erialaselt ettevalmistuselt molekulaarbioloog. TalTechis keskendub Moiseeva bio- ja keskkonnateadustega seotud uuringutele, mille alla liigituvad ka terviseuuringud. Näiteks tegeleb ta selliste teadussuundadega nagu biokeemia, geneetika, mikrobioloogia, rakubioloogia, molekulaarbioloogia jmt.

Teda on alati huvitanud molekulaarbioloogia ehk siis kõik rakkudesse puutuvad mehhanismid – kuidas rakud töötavad, kuidas on üles ehitatud ja mis neid protsesse mõjutavad. Ehk siis hästi üldistatult väljendudes – teda huvitavad kõik need algosad, mis tavainimesele jäävad märkamatuks, aga mille loodus on kord loonud ning tänu millele me kõik üldse saame elusate organismidena eksisteerida.  

Moiseeva kirjutatud viimatine teadusartikkel ilmus ajakirjas Nature Communication´s ja selle teemaks oli DNA ja vähk ehk kuidas sõltub vähirakkude areng ja selle arengu kiirus DNA-st. Uuringud lähtuvad esmalt teadmisest, et igas rakus sisaldub ka DNA – konkreetsele organismile ainuomane geneetiline järjestus, mis määrab paljuski ära selle organismi elukaare. DNA-sse on talletatud kogu info selle kohta, kuidas rakk toimib ja mis seda iseloomustab. Rakud paljunevad jagunemise teel, kusjuures selle eelduseks on DNA kahekordistumine raku kasvamise faasis (interfaas). Kui DNA-d ei kopeerita, siis ei saa ka rakk poolduda. See on edasiste uuringute lähtepositsioon.

On ka teada, et kui DNA saab mingil põhjusel kahjustada, võib see viia selleni, et algselt terve raku baasil hakkavad arenema vähirakud. Kahjustused võivad tekkida elutegevuse käigus, aga ka DNA kui organismi pärilikkuse kandja kopeerimise tagajärjel. Sellised mutatsioonid põhjustavadki sageli vähkkasvajate teket ning sestap on ka teaduse üks uurimissuundi õppida läbi DNA tundma inimese individuaalset genoomi, et nõnda välja selgitada ja ennetada pärilikke haigusi.

Tatiana Moiseeva teadustöö pikem perspektiiv on leida ained, mis vähirakkude DNA kopeerimist pärssides takistaksid ka vähirakkude endi jagunemist ning võiksid tulevikus olla aluseks tõhusate vähiravimite väljatöötamisel või parandada muul moel vähiravi tulemuslikkust.

„Konkreetselt mina uurin seda protsessi, kuidas rakk kahekordistab DNA-d. DNA on rakus ülimalt kokkusurutud kujul, kui see laiali venitada, saame umbes kahe meetri pikkuse rea. Selle tõttu peab ka DNA dubleerumine toimuma väga täpselt,” kirjeldab Moiseeva oma töö sisulist poolt. „Rakk muidugi teab, kuidas seda keerulist protsessi läbi viia, aga see ongi just see, mida meie teadlaste grupp uurib ja tundma õpib – kuidas rakk kahekordistab DNA-d, et seejärel ise jaguneda. Selle protsessi olemust on tähtis teada, sest kui DNA rakus ei jagune, siis ei saa ka rakud jaguneda. Kui me teame, mis takistab DNA dubleerumist, saame seda kasutada rakkude arengu peatamiseks, näiteks just vähirakkude puhul.”

Selliste teadmiste põhjal saame lõpuks välja töötada preparaate, mis takistavad rakkudel DNA-d juurde toota. See omakorda võiks anda tõhusa panuse vähirakkude tõrjumisel organismis.

*Loe täispikkuses artiklit portaalis Novaator.