Kaisa Hansen, Ettevõtlusosakonna uusettevõtluse juht ja Kirke Maria Lepik, Innovatsiooniklubi | Foto: Kristjan Juusu

… baasteadmised keskkonnateemadest ja ökosüsteemide toimimisest tuleks põimida kõikidesse õppekavadesse tehnikateadustest majanduseni

Samamoodi nagu praegu on kõigi õppekavade tudengitel kohustuslik läbida aine Ettevõtluse alused, peaks kohustuslike üldainete hulka kuuluma õppeaine, kus iga tudeng saaks baasteadmised kliima- ja keskkonnateadustest. Seda seetõttu, et kliimakriis ja ökosüsteemide kaitse vajab horisontaalseid, kõiki valdkondi hõlmavaid lahendusi. Samuti tuleb kõigis valdkondades tegutseda meie planeedi piiratud ressursside tingimustes.

„Võib-olla võiks inimkonna järgmise 50 aasta eesmärk olla ära õppida, kuidas loodus toimib. Kuidas toimivad need süsteemid, mis meie eksistentsi tagavad. Seda oleks vaja, et oskaksime oma töös õigel ajal pidurit tõmmata, kui hakkame keskkonna osas lollusi tegema,“ ütles Grete Arro.

Tiit Land tõstatas siinjuures küsimuse, kas sellised ained mahuksid õppekavadesse, kuna bakalaureuseõppe maht on piiratud ning erialaained ei tohiks baasainete lisamise arvelt kannatada. Õhku visati õhku mõte õppe struktuuri võimalikust muutmisest – senise 3+2 süsteemi (3 aastat bakalaureuseõpet ja 2 aastat magistriõpet) asemel 4+1.

… rohkem keskkonna­teemade ja rohepöördega süvitsi tegelevaid erialasid

Eesti ülikoolides pole veel süsteemset rohelist juhtimist ning n-ö roheliste või keskkonnateemadele keskenduvate erialade valik on seni aher. Tiit Land avaldas lootust, et see muutub lähitulevikus. Näiteks on Tallinna Tehnikaülikool arendamas ringmajandusele keskenduvat õppekava, kuid uute õppekavade loomine on pikk ja bürokraatlik protsess, mistõttu saavad esimesed tudengid uuele erialale õppima asuda tõenäoliselt alles 2023. aasta sügisel.

Seni on kõigil võimalus end täiendada, asudes tegema mikro- või nanokraadi. Maailmas toimuvad muutused kiiresti ja sama kiiresti aeguvad ka senised teadmised. Mikro- või nanokraadi läbimine on hea võimalus juba töötavatele spetsialistidele, et arengutega kaasas käia ja täiendada end roheteemades.

… suurem huvi loodusteaduste vastu

Üldine huvi loodusteaduste vastu võiks Eesti noorte hulgas olla palju suurem, leidis Mario Kadastik. Noored ei tea sageli, et lõpetades füüsika, keemia või muu reaalteadusliku eriala on tööpõli palju laiem kui vaid ülikoolis õppejõuks hakkamine. Nende erialade lõpetanutel on analüütilise mõtlemise ja probleemide lahendamise oskused, mis avavad väga palju uksi tööturul, ning loodusteaduste õppimine annab laiad baasteadmised, mida on vaja rohepöörde elluviimiseks.

Septembris valmib ka uus OSKA raport, mis peaks vastama küsimusele, milliste oskustega spetsialiste tulevikus vajame. Tiit Land sõnas, et ka ülikoolid ise peaksid olema proaktiivsed ning ühiskonnale näitama, kes on „tuleviku tegijad“ ja milliseid teadmisi me vajame.

… võtta eeskuju teistest riikidest

Sander Ots, kes on õppinud Hollandis Utrechti ülikoolis, tõi näiteid sealsetest õppetingimustest. Utrechti ülikoolis on Earth and Sustainability teaduskond, mille alla kuulub ka keskkonnateaduste osakond 15 erialaga. „See näitab mastaapi, kuhu ollakse teistes riikides keskkonnateemades juba jõutud,“ ütles Ots.

Ots pani ette kaaluda Eestis ingliskeelse õppe suurendamist, mis tooks siia rohkem tudengeid ja võimaldaks ülal pidada rohkem õppekavu ka keskkonnateemadel. Selline muutus vajab aga laiapõhjalist ühiskondlikku arutelu.

… ülikoolid ja riik kui suunanäitajad ühiskonnas

Grete Arro ütles, et ülikoolid peaksid oma avalikkusele suunatud sõnumites rõhutama teadusele tuginevate otsuste ja ekspertide kuulamise tähtsust. „Näiteks, kui räägime ökosüsteemidest, siis tuleks kuulata selle valdkonna eksperte,“ sõnab Arro. Kuna ökosüsteemide toimimine mõjutab kogu planeedi käekäiku, tuleks aga Arro hinnangul suurte otsuste langetamisel geosfääri ja biosfääri puudutavaid aspekte alati kõige kaalukamaks pidada.

Helen Sulg täiendas, et ka riik võiks teadusuuringuid rahastades anda selgema suunise, milliste teemadega on oluline tegeleda: „Praegu on KIK-i taotlusvoorudes teemad metsandus, elurikkus ja merendus, aga võib-olla peaksid meie silmad olema juba ringmajanduses või rohe- ja digipöördes.“

… vajame sotsiaalset innovatsiooni

Kas tehnoloogiline innovatsioon, mida „tuleviku oskustega“ spetsialistid ellu viima peaksid, on üldse õige lahendus? Grete Arro sõnul vajame hoopis sotsiaalset innovatsiooni ja julgust mõelda uute majandusmudelite peale, mis ei baseeru lõputul majanduskasvul. Inimkond tegutseb piiratud ressurssidega planeedil ja iga meie tegevus peab mahtuma nende ressursside piiridesse. Seega tuleks ülikoolides õpetada, kuidas vajadusel iseendi tegevusele pidurit tõmmata.

„Roheteemad on samamoodi sotsiaalsed kui tehnoloogilised ja see nõuab ka muutust inimeste väärtushinnangutes,“ ütles Tiit Land.

Plaanis on panelistidega ka Arvamusfestivali järgselt koostööd jätkata. Arutelu käigus saime hulga häid mõtteid ja avastasime uusi probleeme, mida lahendada. Teame, et antud valdkond vajab detailsemat lahkamist ja süvitsi eri nurkade alt lähenemist. Seetõttu plaanime Uusettevõtluse keskusega juba sügisel arutelusarjadega jätkata. Esimeseks teemaks ongi sotsiaalne innovatsioon ja uued majandusmudelid.

ARUTELU ARVAMUSFESTIVALIL

14. augustil osales Tallinna Tehnikaülikool Arvamusfestivalil aruteluga: „Kuidas rohestada Eesti kõrgharidussüsteemi?“

Arutlesid Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land, Tallinna Ülikooli hariduspsühholoog Grete Arro, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi vanemteadur ja ministri nõunik teaduse ja kõrghariduse vallas Mario Kadastik, Keskkonnainvesteeringute Keskuse arengu- ja koostöökoja juht Helen Sulg ning Comodule tootejuht Sander Ots.

Teema tõstatas ning arutelu modereeris TalTechi uusettevõtluse juht Kaisa Hansen.

Arutelu on võimalik järele vaadata TalTech Mektory Facebooki lehel.