Mare Roosileht, Virumaa kolledži direktor

Töö on rõõmude sünnitaja.
Voltaire

Alati on valik, kas liikuda mööda lihtsamat ja tuntud teerada või valida väljakutse, mis sind isiksusena ja sinu teadmised-oskused päriselt proovile paneb. Üks sellistest väljakutsetest on minna tööle piirkonda, kus ei ole pealinna sära, kuid on midagi ehedat. Näiteks nii Ida-Virumaa kui ka Saaremaa ootavad pikisilmi inimesi tööle regionaalsetesse kolledžitesse, koolidesse, ettevõtetesse. Kui on plaan edasi õppida, siis on valikuteks tööstusmagistrantuur või -doktorantuur.

Maakonnad vajavad tarku inimesi. Ajude väljavoolu peatamisest enam ei piisa, on vaja sisse tuua õpetajaid, õppejõude, insenere, teadlasi jt tippspetsialiste. Head lõpetajad! Kui olete tegemas valikut, vaadake pealinnast kaugemale. Kindel on, et tööd ja väljakutseid, nagu ka võimalusi, jätkub kuhjaga. Andke endast märku ja laiendame teadustegevust väljapoole Harjumaad!

Miks peaks üks magistri- või doktorikraadiga spetsialist või teadlane tulema maakonda? Mis teda ees ootab? Uurisin oma headelt kolleegidelt Virumaalt ja Kuressaarest, miks nad töötavad pealinnast eemal, missugused on nende võimalused ja väljakutsed. 

Merit Kindsigo, PhD, Kuressaare kolledži direktor

Regionaalne kolledž on suurepärane võimalus rakendada end akadeemiliselt kõrgharidusmaastikul väljaspool Tartut ja Tallinnat ning viia ellu põnevaid TA projekte.

Mihkel Kõrgesaar, PhD, Kuressaare kolledž

Suures ülikoolis/linnas võib teadlasel lihtsamini tekkida anonüümsuse tunne. Võid olla küll tunnustatud teadlane, kuid suurlinnas inimesed „tänaval“ sind siiski ei tunne. Väikeses kohas tekib sotsiaalne vastutus, kõik tunnevad kõiki ja on ka rohkem sinu tegemistega kursis. 

Kristjan Tabri, PhD, Kuressaare kolledž

Lähiaastatel on Saaremaale tekkimas Eesti jaoks uudne avameretööstus tuuleparkide, avamere kalakasvatuste, vesiviljeluse ja miks ka mitte vesiniku tootmise taristu näol. Pealinnast eemal olles oled lähemal neid sektoreid puudutavatele otsustele ja arengutele. Siin on oma rolli defineerimine lihtsam. Füüsilised vahemaad on viiruselainest tulenevalt lühemaks muutunud, nii et pealinnast eemale kolimine on minu jaoks olnud tunduvalt väiksem muutus, kui esialgu arvasin.

Liina Tabri, PhD, Kuressaare kolledž

Praeguste digivõimaluste kontekstis on regioonis töötamisel mitmeid eeliseid. Olulisim on rahulik töökeskkond: puuduvad tipptunni ummikud, lastele lasteaia- ja koolikohtade leidmine pole probleem jne. Samas on võimalik olla pidevalt ühenduses kolleegidega teistest piirkondadest. Regioonis töötamisel saavad teadlased rohkem panustada kohalike küsimuste lahendamisse.

Olga Dunajeva, PhD, Virumaa kolledž

Regioonis on suur vajadus tippspetsialistide järele, seega on haritud inimesel lihtsam tööd leida. Kuna maakond areneb, siis on laialdased võimalused enese arendamiseks ja realiseerimiseks, TA projektidega alustamiseks. Hea koht start-up’i jaoks, lihtsam pakkuda teenuseid. 

Veroonika Shirokova, PhD, Virumaa kolledž

Olen siin sündinud. Siin töötasid ja töötavad mu sugulased. Vanaema oli austatud keemik, kellele on omistatud orden. Vanaisa oli juhtivkaevur. Mul on au jätkata nende alustatud tegevust ning anda oma panus koduregiooni arendamisel. Maakonnas saab iga inimene täielikult oma potentsiaali avada.

Avar Pentel, doktorant, Virumaa kolledž

Ei ole suurt vahet, millises Eesti otsas töötada. Nagunii õpetan Ida-Virumaal paljusid Tallinna, Tartu jt piirkondade tudengeid. Mingi trotslik missioonitunne on selle juures siiski ka. Pole saladus, et 80% Ida-Virumaa elanikkonnast on rohkem või vähem venekeelsed ja -meelsed. Aga selleks, et arusaamine maailmas toimuvast saaks tulla neile kergemal moel, peab kogu riik panustama, suurendades Eesti kohalolu maakonnas. Eesti kohalolu all mõtlen iga eelarvamustevaba eestimeelset ja -keelset inimest, kes tuleb siia nagu igasse teise Eesti linna ja asub siin elama ja töötama täpselt samamoodi nagu asuks ta Tartus või Kärdlas.

Sergei Pavlov, TalTechi tunnustatud õppejõud, Virumaa kolledž

Ida-Virumaa on tööstuspiirkond ning ettevõtted toovad siia uusi tehnoloogiaid ja kompetentse. Seetõttu vajavad nad suurel arvul tehnilise haridusega tööjõudu, mis on väljakutse ja samas võimalus ülikoolidele. Minu missioon on koolitada loovaid, avatud mõtlemisega inimesi, kes on võimelised osalema regiooni arengus ja leidma probleemidele lahendusi.