Kristjan töötab Krakulis tehnilise juhina ja oli osa projektimeeskonnast, kes esimeste eestlastena siin arendatud ja valmistatud tehnoloogia saadavad Kuu peale. Kristjani sõnul pidid nad veenduma, et kaamerad peavad vastu ekstreemsetele tingimustele. “Kaamerate kosmosesse saatmisel mõjutab neid kiirendus. Kui kanderaketid eralduvad, siis peavad kaamerad tugevatele löökidele vastu pidama. Lisaks on Kuu võib Kuu peal temperatuur olla -173 kraadist +100 kraadini. Me pidime kaamerate disainimisel seda kõike arvesse võtma,” kirjeldas Kristjan,

Tehnilised väljakutsed on Kristjanile meeldinud juba väikesest poisist peale. “Olen alati üsna uudishimulik olnud. Väiksena huvitas mind väga, kuidas erinevad seadmed töötavad ning mis neid „tiksuma“ paneb,” rääkis Kristjan. Kristjani huvi elektroonika vastu süvenes põhikoolis ja gümnaaiumis ning kui jõuluvana tõi poisile Arduino platvormi koos pisividinatega, siis algasgi Kristjani teekond elektroonika suunas.

Enda huvist lähtudes otsustas Kristjan ka ülikooli eriala valikul elektroonika ja telekommunikatsiooni kasuks. Kristjan soovitab insenerialasid õppida siis, kui selle vastu on tõsine huvi. “Suur eelis on see, kui oled varem tehnikaga hobi korras tegelenud,” usub Kristjan. Ka praegu Krakulisse insenere valides hindab Kristjan kandidaatide puhul seda, kui nad on hobi korras elektroonikaga varem tegelenud.

Lisaks Kristjanile olid projektiga seotud teisedki Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased, näiteks Krakuli juht Jaan Hendrik Murumets ja sardsüsteemide insener Kaarel Koppel, kes on mõlemad lõpetanud elektroonika ja telekommunikatsiooni eriala ning Oliver Mets, Karl Stokkeby ja Karl Mustjõgi Inserost, kus disainiti kaamera mehaanika.

Vaata saadet