Sten Kalder | Fotod: TalTech

Tallinna Tehnikaülikooli peahoone aulas toimub aastas 13–14 suure­joonelist aktust, millest igaüks peab TalTechile omaselt olema eelmisest veelgi pidulikum ja kaasaegsem. Kuigi aktuste korraldamise eest vastutab turundus- ja kommunikatsioonitalitus, on erinevate aktuste puhul kaasatud väga palju ülikoolisiseseid ja -väliseid üksuseid, kes õnnestumisele kaasa aitavad. Töö aktuste sisu ja vormi arendamisega ei saa muutuvas maailmas kunagi otsa ja võib väita, et aktuste ettevalmistused ei jõua kunagi lõpule – lihtsalt ühel hetkel lõpeb ettevalmistus ja algab aktus. 

Iga aktus algab Eesti lipu lauluga, mida esitavad ülikooli kultuurikollektiivid. Lipulaulu saatel toovad liputoimkonnad pidulikult sisse Eesti ja ülikooli lipu. Liputoimkond koosneb lipukandjast ja kahest saatjast, kes hoolitsevad selle eest, et lipp esinduslik välja näeks ja lipukangas ka keerulistes oludes maad ei puudutaks. Lippude saabumisel tõuseb saal püsti ja pöördub näoga lippude poole.

Laval asetatakse lipud lipuhoidjasse – Eesti lipp saali poolt vaadates vasakule, südame poole. Liputoimkond jääb lavale lipuvalvesse ja võtab hümni laulmiseks tekli vasaku käe randmele, nokk suunatud väljapoole, nagu tekli statuut ette näeb.

Edasi läheb aktus teadustaja taktikepi ja korduvalt läbimängitud stsenaariumi järgi (ceteris paribus). Pildil juhatab Priit Strandberg sisse TalTechi 101. aastapäeva aktust.

Avakõnel on väga suur roll kogu aktuse meeleolule, sõnumile ja rütmile. Aktuse avab üldjuhul ülikooli rektor, ent ta võib selle au anda ka kellelegi teisele.

Aktuse üks tähtsündmusi on aastapäevakõne, mille ettevalmistamine on väga mahukas töö ja selle pidamine auasi. 2019. aastal oli korraldusmeeskond suure väljakutse ees: napilt nädalapäevad enne aktuse toimumist selgus, et pere juurdekasvu tõttu on aastapäevakõne pidaja aktusel osalemine väga ebatõenäoline. Ent innovaatilisele tehnikaülikoolile ei käinud väljakutse üle jõu: aastapäevaaktusel seisis professor Erkki Karo akadeemilise pere ees kolmemõõtmelise hologrammina ning mõtiskles sellest, kuhu TalTech 2035. aastaks jõuda võiks. Professor ise nautis samal ajal kvaliteetaega pere seltsis.

Kuna TalTech on väga rahvusvaheline ülikool, peame hoolitsema ka selle eest, et välismaalastel oleks võimalus aktusest osa saada. Selleks on aktustel tõlgid, kes iga laval öeldud mõtte inglise keelde seavad.

Aktused on ka sündmused, kus tunnustatakse parimaid – näiteks vabariigi aastapäeval anti välja üle 30 autasu rohkem kui 60 osalejale ning kõik üleantavad esemed, auhinnad, diplomid jne peavad olema paigutatud nii, et õige inimene saaks õigel hetkel õige asja. Pildil ootab uute dekaanide kaela sättimist ka kaks ametiketti.

Nimeliselt kutsutakse aktusele enam kui 200 inimest, kõigi osalemine või mitteosalemine peab olema korraldajatele ette teada ning autasustatavad on paigutatud kindla istumissüsteemi järgi, et tagada mugav ja lühike tee lavale liikumiseks. Autasude üleandmisel ja vastuvõtmisel on kindel protseduur: lavale tullakse vasakpoolse trepi kaudu, rektor annab koos prorektorite või dekaanidega üle autasu, seejärel kirjutab autasu saaja allkirja ülikooli auraamatusse, Kuljuse tantsijad õnnitlevad teda lilleõiega ja seejärel suundutakse fotoseina juurde hetke jäädvustama. Kõik see peab toimuma väärikalt ja pidulikult, samas võrdlemisi kiiresti, et aktus venima ei läheks.

Ülikooli auraamatusse kirjutab esmalt kalligraaf aktuste pealkirjad ja inimeste nimed, seejärel lisanduvad vastavad allkirjad. Ülikooli auraamatu kalligraafilisi sissekandeid on juba aastaid aidanud teha raamatukogu kujundaja-küljendaja Tiia Eikholm.

Ka lavalt lahkumise osas pole midagi jäetud juhuse hooleks. Aktuste kaaskorraldaja Martin Kriisemann aitab daamid järsust trepist alla.

Selleks, et aktus pakuks emotsionaalset naudingut, tuleb valguskahuritega välja valgustada ainult laval toimuv. Kahureid juhitakse aula rõdult.

Alati võib tulla muutusi, ka viimasel hetkel: pildil aktuste peakorraldaja Sten Kalder teadustaja teksti muutusi sisse viimas. Kui aktuse kavas tuleb muutusi, tuleb need kiirelt kooskõlastada ka foto- ja videograafidega.

Selleks, et kõned ajaraamis püsiksid, võib aula tagaseinalt leida taimeri.

Aktustel esinevad ka Eesti tippartistid. TalTechi 101. aastapäevaaktusel esitas sopran Elina Nechayeva koos Tallinna Tehnikaülikooli Puhkpillirokestriga Raimond Valgre loo „Muinaslugu muusikas“. Et saalis oleks hea kuulata nii ooperilauljat, koori kui ka kõnepidajat, sätib helikõrgused ja rõhud paika saali tagaosas asuv helimees. Pildid multimeedialahenduste spetsialist Vello Saaremägi.

Esinemiskohtadel pole piire: pildil ilmus tantsuansambel Kuljus vabariigi 102. aastapäeva aktusel üllatuslikult aula salapärasele vahekorrusele.

Tehnikaülikoolile omaselt peavad kõik meie sündmused olema jälgitavad ka distantsilt. Otseülekande eest vastutavad haridustehnoloogid Tanno Mee (kaameratöö) ja Joonas Hendrik Kokamägi (režii).

Kvaliteetne otseülekanne vajab tehniliselt teistsugust heli, seda teeb aula teisel korrusel asuvas fonoruumis multimeediaspetsialist Virgo Vellend. Ülikooli bränditoodete valdkonnajuht Merilin Vahersalu vastutab aktuste ajal selle eest, et õiged slaidid ja visuaalid ilmuksid ja kaoksid just õigel hetkel.

Eesti Vabariigi 101. aastapäeval esinesid ühise kavaga tantsuansambel Kuljus, puhkpilliorkester ja liivakunstnik Madli Luuk.

Iga aktus lõpeb „Gaudeamuse“ laulmisega, mille järel viivad liputoimkonnad lipud aulast välja Tudengimajja. Ülikooli juhtkond järgneb lippudele ning suundub koos autasu saajatega edasi rektori vastuvõtule. Lipusaatjad hoolitsevad selle eest, et lipp ei puutuks maad.

Samal ajal, kui aulas on aktus jõudmas lõpusirgele, valmistub TalTechi kammerorkester Tarmo Kivisilla juhendamisel Tudengimajas rektori vastuvõtuks.

Kui aktus ja vastuvõtt on lõppenud, on aeg hakata koristama, asju pakkima ja kokkuvõtteid tegema. Järgmiseks päevaks peavad dekoratsioonid olema maha võetud, aula koristatud ja taas standardpaigutuses.

Iga aktuse korraldamisega on ülikoolis vähemal või suuremal määral seotud sadakond inimest – kes kontseptsiooni paikapanekul, kes konkursside läbiviimisel, kes saali dekoreerimisel, kujunduste tegemisel või esineva kultuurikollektiivi koosseisus. Suur-suur aitäh kõigile, kes aktuste õnnestumisse panustavad ja loodan siiralt, et ülikoolipere huvi aktustel osalemise vastu püsib kõrge!

Vivat academia!
Vivant professores!
Vivat membrum quodlibet
Vivant membra quaelibet
Semper sint in flore.

2019/2020. õppeaasta oli täis ootamatusi, millest ei pääsenud ka lõpetajad ja lõpuaktused. Kui veel mai keskpaigas oli lootus korraldada väiksemas formaadis pidulikke lõpuaktusi ülikooli aulas, siis juuni alguses oli selge, et ülikool peab leidma digitaalse alternatiivi. Loetud päevadega sündis kontseptsioon digiaktusest, mida lõpetajatel oli võimalik kas pereringis või näiteks kursusekaaslastega interneti vahendusel ohutult jälgida.

Korralduslik ajaraam oli väga kitsas ning ühe nädalaga sündis digitaalne noor ja särtsakas konferansjee Digily, filmiti pea 40 pöördumist ja 10 muusikavideot ülikooli amfiteatris Eesti tipp­artistidega. Uue videokontseptsiooni said nii Eesti hümn kui ka Gaudeamus.

Uue kontseptsiooni elluviimisesse olid kõik osapooled valmis panustama ning see andis võimaluse teha asju, mis traditsioonilise lõpuaktuse formaati ei mahuks. Nii sai peensusteni lihvida nii dekaanide kui ka lõpetajate sõnavõtte ja pöördumisi. Üliõpilasesinduse juhatus tegi lõpetajatele väga südamliku tervitusvideo, teaduskondade üliõpilaskogud said samuti omalt poolt veel viimaseid soove eluteele kaasa anda ja läbi huumoriprisma meenutada teaduskonnapõhiseid seiku. Digiaktus andis erakordse võimaluse anda sõna ka tööandjatele ja vilistlastele ning nõnda saatsid oma tervitusi näiteks vilistlaskogu juhatuse liige Ergo Metsla ja Tallinna Sadama juht Valdo Kalm.

Digiaktused võimaldasid tõsta ka ülekande kvaliteeti: kui päris aktuse puhul on fookus alati saalis viibivatel lõpetajatel ja nende emotsioonidel, siis digiaktustel olid filmimeestel vabad käed ja kogu rõhk kaameratööl. Väga suur osa oli loomulikult ka monteerimistöödel ning viimane versioon valmis tihti alles paarkümmend minutit enne eetriaja algust.

Korraldusmeeskonna suurim mure oli see, kas loodud formaat on lõpetajate jaoks vastuvõetav ning kas seda hakatakse välja kuulutatud ajal pereringis või sõpradega vaatama. Kui esimene aktus eetrisse läks, oli rõõm näha, et aktust jälgis korraga reaalajas üle 700 seadme – osa ilmselt üksinda nutitelefonist, teised pereringis, mitmed kursused korraldasid ka ühise lõpupeo ja jälgisid digiaktuseid üheskoos.

Kindlasti ei saa digiaktused asendada emotsioone, mis tekivad ülikooli pidulikel lõpuaktustel ja tunnet, mis valdab lõpetajat, kui ta saab lõpudiplomi kätte rektori ja dekaani käest ülikooli laval. Kuid digi­aktustel oli ka palju plusse ja mis kõige tähtsam, neid saab alati järele vaadata! Kõik, kes digiaktusi veel vaadata pole jõudnud – soovitame seda teha!

Fotodel:

Aktuste digitaalne konferansjee Digily.

Hümni laulmiseks tõustakse püsti ka digiaktustel.

Tanel Padar esitas amfiteatris Majandusteaduskonna lõpetajatele enda loo „Õnne valem“.

Suure tõenäosusega on tegemist esimese Nelijärvel läbi viidud ülikooli diplomitseremooniaga. Üliõpilased on leidlikud!