Kõrgete ametikandjate tähelepanu juhtimine võimalikule huvide konfliktile või muul viisil eetiliselt küsitavatele olukordadele on parim viis skandaale ära hoida, sest ka teadmatusest tekkinud skandaalid õõnestavad usaldust ja ühiskondlikku sidusust, nendib Külli Taro Vikerraadio päevakommentaaris.
Peaministri abikaasa äritegevusest tõukunud skandaal tõi tähelepanu keskmesse küsimuse, kas peaminister peaks olema teadlik oma pereliikmete majandustegevusest.
Eluliselt on täiesti usutav, et toimekad ja iseseisvad täiskasvanud inimesed ei ole kursis oma kaaslaste kõigi tegemistega. Ent korruptsioonivastane seadus ja rahvusvaheline korruptsiooni ennetuse hea tava tegelikult eeldavad, et kõrged ametiisikud on informeeritud oma pereliikmete majanduslikest ja muudest huvidest.
Korruptsioonivastane seadus kohustab kõiki ametiisikuid hoiduma toimingitest või otsustest, mis puudutavad temaga seotud isikute huve. Vastasel juhul rikutakse toimingupiirangut. Aga sellistest otsustest ja toimingutest hoidumine ei ole võimalik, kui ametiisik ei tea endaga seotud isikute majanduslikke ja muid huvisid.
Seadus esitab ka nõude, et kindlaks määratud ametiisikud, sealhulgas valitsuse liikmed peavad täitma huvide deklaratsiooni. Seega ei ole majanduslike huvide avaldamine peaministri valik, vaid seaduslik kohustus.
Deklaratsioonis küsitakse üsna detailselt andmeid isiku vara, kõrvaltegevuste, antud ja võetud laenude ja muude kohustuste, saadud tulu või soodustuste kohta. Muu hulgas tuleb deklareerida ka lähedaste isikute nimi, isikukood või sünniaeg. Lähedasteks isikuteks loetakse abikaasat, vanemaid, lapsi ja nende järglaseid ning isikuid, keda seob deklarandiga ühine majapidamine.
Kirja tuleb panna ka abieluvaralepingu number. Muid andmeid lähedaste kohta üles andma ei pea. Kuigi huvide deklaratsioon on üldiselt avalik, siis lähedaste isikuandmeid ning abieluvaralepingu andmeid ei avaldata.