Riigikogu valimistulemused ei ole küll veel välja kuulutatud ja riigikogu uue koosseisu kokku tulemiseks läheb mõni nädal aega, aga tulevased saadikud käivad juba oma parlamendi töökohta piilumas ja vaikselt eluoluga tutvumas. Mida aga tähendab töö riigikogus?

Riigikogu töögraafik on korraldatud istungjärkude ja töötsüklite kaupa. Korralised istungjärgud kestavad jaanuarist juunini ning septembrist detsembrini. Juulis ja augustis korralisi istungeid ei toimu. Riigikogu liikmele puhkust siiski ette nähtud pole. Seadus võimaldab volitused peatada üksnes minimaalselt kolmeks kuuks kas alla kolmeaastase lapse kasvatamiseks või seoses ajutise töövõimetusega. Sest parlamendis peab olema alati 101 liiget ning lühikeseks ajaks asendusliiget sisse ei tooda.

Riigikogu töötsükkel tähendab seda, et kolm järjestikust istunginädalat vahelduvad ühe istungite vaba nädalaga. Töönädala ajagraafik täiskogu, komisjonide ja fraktsioonide kogunemisteks on seaduses täpselt paika pandud.

Üldiselt on eeldatud igapäevaselt kohal käimist. Seepärast on väljaspool Tallinna elavatele saadikutele ette nähtud ka eluasemekulude hüvitis 20 protsenti riigikogu liikme ametipalgast. Ka reeded on graafiku järgi istungivabad. Välja arvatud väliskomisjoni ning Euroopa Liidu asjade komisjoni liikmetel. Aga eriti pärast seda, kui riigikogu liikmed said jälle õiguse paralleelselt kuuluda kohalikesse volikogudesse, on neljapäevasedki istungid üha enam hakanud ära jääma. Ja koroonapandeemia tõi parlamentigi kaugtöö võimalused ja harjumuse.

Riigikogu liikme palk on Eesti keskmise sissetulekuga võrreldes väga suur, ent paljude jaoks jälle liiga väike, et see veenaks senisest tööst loobuma. Alates 1. aprillist on riigikogu lihtliikme palk 5406 eurot. Juhatuse liikmed, komisjonide ja fraktsioonide esimehed saavad kõrgemat tasu.

Olen oma erinevates tööalastes rollides näinud isesuguseid parlamendi koosseise ja liikmeid. On saadikuid, kes oma ametisse suure pühendumisega suhtuvad ja eelnõudega tõesti vaeva näevad.

Kui vastutustundlikult seda tööd teha, jätkub tegemist küllaga. Lahkuva XIV riigikogu koosseisu ajal oli menetluses kokku 779 eelnõu. Seaduste võimaliku mõju hindamisel kulub iga saadiku erinevad teadmised ja elukogemus marjaks ära. Kõiki eelnõusid ehk tõesti ei jõuagi igaüks põhjalikult läbi töötada, aga vähemalt oma komisjoni tööd peaks tundma ning nende eelnõudega, millel saadik on ettekandja, tuleks tõsiselt vaeva näha. Ma olen korduvalt näinud, kuidas valitsusest tulnud eelnõude praak riigikogus ära parandatakse, ministeeriumides kokku kirjutatud regulatsioon palju paremaks tehakse.

Aga on ka neid saadikuid, kes end parlamendi ülesannetest väga segada ei lase. Töötasin kunagi paar aastat riigikogu põhiseaduskomisjoni juures ning ei näinud selle aja jooksul ühte komisjoni liiget istungil kordagi. Ametnikel ja teistel ekspertidel on kurvastav, mõnikord isegi piinlik töötada saadikutega, kes ilmselgelt pole materjale läbi lugenud ja keda nagu eriti ei huvita ka. Muide, koalitsiooni ja opositsiooni saadikute tasu on võrdne. Ehk mõlemad pooled vastutavad parlamendi töö kvaliteedi eest.

Kehtiv korraldus eeldab, et riigikogu liikme amet on täiskohaga töö. Ja kui seda tööd hästi teha, tõepoolest süveneda igasse lauale tulevasse eelnõusse, ei jää kõrvaltegevusteks palju aega üle. Selline korraldus on probleem aga nende elualade esindajatele, kes ei saa neljaks aastaks oma ametit kõrvale jätta, sest professionaalne tase kannatab, olgu ta siis muusik või arst. Eks see ole ka üks põhjus, miks uusi nimesid valimisnimekirjades nii harva kohtab.

Samal ajal ei pruugi saadikuamet segada näiteks passiivset tulu teenivat ettevõtjat. Erialaselt töölt sunnitud kõrvale jäämine, kui tagasiteed pole, muudab poliitiku erakonnast sõltuvaks. Tõelise vabaduse oma parimate teadmiste ja südametunnistuse järgi otsustamiseks annab see, kui pärast volituste lõppemist on kuhugi tagasi või edasi minna.

Parlamendi tööd on võimalik ka teisiti organiseerida. Näiteks muutes tööaega lühikesteks tihedateks tsükliteks nii, et riigikogu liige ei peaks püsivalt oma Tallinnast kaugemast kodukohast ära tulema või senisest ametist loobuma. Sellisel juhul ei saa eeldada täiskohaga pühendumist ega täispalka.

Praegu peaksid kõik need valitud, kes kandideerides arvasid, et seda ametit saab pidada mõne muu tegevuse kõrvalt, tõsiselt järele mõtlema, kas nad on valmis riigikogu tööle pühenduma. Eks nelja aasta jooksul saab igal hetkel ka omal soovil mandaadist loobuda. Riigikogu rolli suurendamise ja maine parandamise suur vastutus ning võimalus on tulevaste saadikute kätes.