Ironman 70.3 teatetriatlonil osales igal alal erinev inimene. Kuressaare kolledži segatiimis panustas 1,9 km pikkusel ujumisdistantsil Olev Tõru, 90 km jalgrattasõiduga Mihkel Kõrgesaar ja 21 km jooksmisega Liina Tabri. „Viimases joogipunktis võtsin vee asemel Coca-Colat – kus see andis energiat!“ sõnas Liina Tabri pärast finišeerimist.

Kõik algas prorektori üleskutsest

2023. aasta oktoobris tegi TalTechi õppeprorektor Hendrik Voll üleskutse osaleda 2024. aasta suvel Ironman 70.3 võistluse osana triatlonil või teatetriatlonil. Kuressaare kolledži kolm vaprat võtsid väljakutse vastu. Teekond võistluseni oli pikk ja nõudlik, alates Triatloniakadeemia loengutest kuni intensiivsete treeninguteni tipptreener Karmen Reinpõllu juhendamisel. Lisaks jagasid oma teadmisi ja kogemusi ala spetsialistid, kes tutvustasid osalejatele triatlonivarustuse valiku nüansse, toitumise ning taastumise põhitõdesid.

Olev Tõru valmistus võistluseks põhjalikult, treenides 2–5 korda nädalas, ujudes igal treeningul 2–5 km, lisaks 4,5-kilomeetrised jooksuringid. „Treeningprogramm oli intensiivne, kuid aitas luua hea füüsilise aluse! Kõik oli suurepärane, soovitan kõigile, kellel on vähegi olnud nende kolme valdkonnaga elus kokkupuudet," ütles Tõru rahulolevalt. Ta tunnistas, et tema suurim väljakutse on läbida kõik alad. "Ratta osa on kõige keerulisem juba oma reeglite tõttu, tuleb osata hoida jõuvarusid jooksuks, oluline on ka krampide vältimine," tõdes ta. Olev tõi veel välja, et tema igapäevaelu muutus märkimisväärselt: „Hakkasin õhtuti varem magama minema, vähendasin televiisori vaatamise aega ja olin seetõttu vähem kursis päevakajaliste teemadega.“

Mihkel Kõrgesaar läbis võistlusel 90 km pikkuse rattadistantsi. "Mulle meeldis kogu ettevõtmine, eesmärgile pühendumine ja see, et suutsin kenasti trennikavast kinni pidada," sõnas ta. "Kuna nüüd on hea põhi laotud, oleks patt seda minema visata. Jätkan trennidega ja olen juba rattasõidu kohalt eneseteadlikum – mis laadi trenne teha, et paremaks saada. Olen terve aasta trenni teinud, umbes 4–5 rattasõitu 3 jõusaalisessiooni nädalas. Kui täpsemalt treeningpäevikut vaadata, siis 1. augustist 2023 kuni 1. augustini 2024 sai kokku 9652 km ja 375 tundi rattasõitu ning 112 tundi jõusaali,“ rääkis Mihkel.

Liina sõnul oli ettevalmistus intensiivne, eriti pere ja laste kõrvalt, kuid see kõik tasus end ära. Seoses vigastusega oli treenimine algul veidi takistatud, aga vaadates tagasi treeningutele eelmise aasta novembrist kuni võistluseni, sai jooksukilomeetreid kokku ca 1340 km, rattasõite 809 km, 153 tundi jõuharjutusi ning omajagu ka ujumiskilomeetreid. Lisaks käis Liina aktiivselt Kaur Kivistiku jooksutrennides ja osales nais- ja segarühma tantsutrennides. Liina hindas väga treeneri suhtumist ja abivalmidust: „Karmen Reinpõld oli 100% pühendunud ja alati valmis kaasa mõtlema ja vajalikke nõuandeid jagama,“ kiitis Liina.

Võistluspäev, mis ei unune

Esimene ala – ujumine! Olev Tõru, läbinud 1,9 km ujumisdistantsi, jagas oma muljeid ja kogemusi pärast võistlust: "Oleksin valmis iga hommikut sellise ujumisega alustama," ütles ta. "Praegu pigem reflekteerin kõiki neid positiivseid muljeid ja emotsioone, mis selle protsessi käigus kogusin. Kahetsen, et ei suutnud kalipsoga ujumise vähese kogemuse tõttu anda maksimumi – arvan, et 1-2 minutit oleks saanud veel välja pigistada."

Olev Tõrult võttis teatepulga üle Mihkel Kõrgesaar, kes jätkas võistlust rattasõiduga. "Mängureeglid olid paigas: sõita distants ajaga 2:31. Paraku jäi ajaks 2:41, mis tähendab, et oleks saanud paremini. See natuke jäi kripeldama," tunnistas ta. "Aga see tähendab ka, et järgmisel aastal tuleb uuesti proovida!" Kõige meeldejäävamaks peab Mihkel olukorda, kus 3D-prinditud aerobari (eraldistardilenksu) üks kinnitustest purunes. "Iga kord, kui möödusin mõnest fancy'st rattast, vaatasin kadedusega, kui mugavalt nad oma ratta peal istuvad,“ meenutab Mihkel.

Võistluse lõpetas Liina Tabri jooksudistants. "Jooksu vältel oli tunne üsna hea, kuigi joosta tuli lauspäikeses ja ligi 30-kraadises kuumuses," rääkis ta pärast võistlust. "Suutsin joosta eesmärgiks seatud tempoga 4:30 esimese ringi, teisel ringil tempo veidi kukkus. Õnneks oli rajal piisavalt turgutuspunkte ja väga hästi mõjus kaasaelajate  positiivsus ja hüüded – jaksasin väga paljudest rajal mööduda," võtab Tabri võistluse kokku. „Kõige meeldejäävam hetk oli maruline finiš, ja ülipositiivse fännklubi ergutamine tõi ikka naeratuse näole!“

Tiimile jäi võistlusest igati positiivne kogemus. "Kui oleksime teadnud, et nii kõrgele pürime, oleksime võib-olla kasutanud ka strateegiaid," leidis Tõru tagantjärele. „Igaüks üritas seekord lihtsalt anda endast maksimumi,“ lisas Liina. Liina soovitus kõikidele triatlonihuvilistele järgmiseks aastaks: tuleb lihtsalt kuskilt peale hakata ja vaikselt edasi minna, et teada saada, kui võimas võistlus see on!

Järgmisel aastal jälle!

Olevit inspireeris distantsi läbima teadmine, et see on kõigest 1,9 km. Ta märkis, et võistlus vastas tema ootustele ja järgmisel aastal kavatseb ta kindlasti jätkata.

Liina tunnistas, et teda panid kõige rohkem proovile ilmastik ja ajaplaneerimine. "Minu treeningkavas olid ka 3-tunnised rattatrennid, pere ja laste kõrvalt on üsna keeruline sellisteks treeninguteks aega leida," selgitas ta ja lisas, et ilm on alati ettearvamatu. „Tänavune talv ei soosinud jooksjaid – kas olid teed jäised või siis vastupidi nii märjad-lumised, et ei saanudki kuskil joosta.“ Lisaks vaevas Liinat jalavigastus, mis takista ta treeninguid umbes kuue kuu jagu. Teda inspireeris aga soov ennast ületada ja võimete piire testida.

Mihkel lisas, et tema pidi kõvasti oma und planeerima: „Kui hommikul kell 6 tahad jõusaali minna, siis peab ka õhtul vastaval ajal magama minema, et oma 7-8 tundi und kätte saada." Ta märkis, et distants iseenesest polnud pikk, kuid raske on valida õiget tempot vastavalt välistestele teguritele (tuul, temperatuur) ja sisetundele. Just selle harjutamisele soovib Mihkel järgneva aasta jooksul rohkem keskenduda. Sellest tuleneb ka inspiratsioon – see võistlus ei olnud tema jaoks mingi lõppeesmärk, vaid pigem võimalus näha enda arengut süstemaatilise töö tulemusena.

Kuressaare kolledži trio saavutas oma eesmärgi ja tõestas, et ei ole midagi võimatut. Nad plaanivad jätkata treeningutega ja tulla tagasi veelgi tugevamana. "Järgmisel aastal kindlasti uuesti, ja just tiimina!" kinnitasid nad ühiselt. Saarlaste vaim ja sihikindlus näitasid taas, et rahvusvahelises konkurentsis võib ka väikese tiimi suur süda suuri tegusid teha.