5. ja 6. juunil toimusid Kuressaare kolledžis tudengite lõputööde kaitsmised. Oma tööd kaitsesid 24 üliõpilast, 18 tööd "Ettevõtluse- ja elamusmajanduse" erialalt ning 6 tööd "Meretehnika ja väikelaevaehituse" õppekavalt. Lõputööde lühikokkvõted on siin.
"Ettevõtlus ja elamusmajandus"
Grete Pokk – Hobuturismi arendamise võimalused Saaremaal
Eestis on hobumajandus olnud aastaid traditsiooniliseks põllumajanduse osaks. Uurimistöö eesmärgiks oli uurida Saaremaa hobuturismi teenusepakkujate hetkeseisu ning saada selgeks, millised tegurid kutsuvad klienti hobuturismis osalema. Uuringu tulemusena selgus, et Saaremaa hobuturismi arendamiseks tuleb leida võimalusi ratsutamist pakkuvate talude ja nende teenuste nähtavamaks muutmiseks ning inimesed on huvitatud hobuteraapia edulugudest ja ratsutamise mõjust inimese heaolule.
Mariliis Tiit – Saaremaa discgolfiparkide tajutav heakord ja selle võimalik mõju külastaja elamusele
Töö autor peab oluliseks discgolfi harrastades positiivse elamuse saavutamiseks ümbritseva keskkonna heakorda. Töö eesmärgiks oli teada saada, millised on discgolfiparkide heakorraga seotud kitsaskohad, mida võiks parendada ning heakorra võimalik mõju mänguelamusele. Selgus, et discgolfi mängijad on märganud discgolfiparkide ja -radadega seonduvat amortisatsiooni ning tuli välja, et discgolfiparkide heakord võiks olla parem, kuid selle jaoks on keeruline leida ressursse.
Liina Vaima – Sisendhindade tõusu mõju väiketootjatele Saaremaa ehtne toode näitel
Hetkel valitsev olukord maailmamajanduses on tõstnud kõiki hindu ning see mõjutab ka väikeettevõtjaid, kes peavad olukorraga kohanema ning leidma ise lahendusi keerulistes oludes. Lõputöö eesmärk oli analüüsida hinnatõusude mõju väiketootjatele ja selgitada välja selle ulatus ning leida erinevaid koostöövõimalusi ettevõtete vahel, mis aitaksid kulusid kokku hoida. Selgus, et hinnatõusude mõju on olnud suur: ettevõtete kasumid on vähenenud ning tegevuses on tulnud läbi viia erinevaid muudatusi. Lahendusena pakutakse välja võimalusi, kuidas kollektiivkaubamärgi all tegutsedes saaks omavahelist koostööd veelgi parandada.
Liis Bulgarin – Tasuliste reklaampostituste mõju ettevõtte leitavusele Facebook'is ByKatz OÜ näitel
Praeguses majanduslikus olukorras, kus tarbijate ostujõud on vähenenud, on ettevõttele oluline olla klientidele paremini nähtav. Iluteenuste otsimiseks ja pakkumiseks kasutatakse internetti, millest tulenevalt uuriti lõputöös, kuidas saab iluteenindusettevõte end Facebookis nähtavamaks muuta. Ilmnes, et et ehkki sotsiaalmeediaturundust saab kasutada ka spetsiifilisi teadmisi omamata, on siiski kulutõhusam lähtuda plaanist ja rakendada turunduse alaseid teadmisi. Töö tulemusena selgus, et üldstatistikale mõjus tasuta postitus isegi paremini kui tasulised reklaamid.
Katrin Vaher – Korilusturismi potentsiaal Saaremaal
Metsas aja veetmine võimaldab inimestel saavutada kontakti iseendaga, maandada argieluga seotud pingeid ning leida kosutust nii vaimule kui kehale. Korilusturism võib rikastada Saaremaa turismimaastikku ning pikendada turismihooaega. Uurimistöö eesmärk on välja selgitada võimalikud ohud ja kitsaskohad korilusturismi arendamisel ning leida võimalused selle arendamiseks. Empiirilise osa tulemuste põhjal valmis analüüs, kus kokku võeti peamised kitsaskohad ja võimalused korilusturismi arendamiseks Saaremaal.
Riigi Infosüsteemi Amet on kasvav organisatsioon, mis määratleb end valdkondliku kompetentsikeskuse ning organisatsioonina, mille üks oluline strateegiline fookus on kliendile väärtuse pakkumine ja kliendikeskne lähenemine. Lõputöö eesmärk on rakendada siseturunduslikku lähenemist organisatsiooni sisekommunikatsioonile Riigi Infosüsteemi Ameti näitel. Uuringust selgus, et töötajad hindavad oma informeeritust RIA-s toimuvatest arengutest ja uudistest kõrgeks. Töös on uuringu tulemustel põhinevalt tehtud ettepanekuid sisekommunikatsiooni parendamiseks.
Kädi Raadla – Digikanalite mõjususe hindamine Eesti ettevõtete näitel
Lõputöös vaadeldi e-turunduse vahendite mõjusust Eesti ettevõtete näitel. Eesmärgiks on välja selgitada, millised e-turundusvahendid on Eesti ettevõtetes enim kasutatavad ja kõige mõjusamad ning millistes valdkondades pannakse enam rõhku digiturundusele. Uuringus paistis selgelt välja, et suurema turundusosakonnaga ning turundusele mõeldud eelarvega ettevõtetel on rohkem võimalusi ja ressurssi, et panustada digiturundusse.
Kelly Kuuseväli – Sotsiaalmeedia strateegia ja tegevuskava loomine ettevõttele Emma-Elfriide
Ettevõtete jaoks on sotsiaalmeediast saanud asendamatu turundusvahend, mille abil jõuda kiiremini ja rohkemate vaatajateni. Uurimistöös lähtuti ettevõttest Emma-Elfriide, kelle tegevusvaldkonnaks on kübarate ja peakatete valmistamine. Lõputöö eesmärgiks on välja selgitada sotsiaalmeedia tegevused, mis mõjutavad ja tõstavad ettevõtte esiletulekut otsingumootoris Google. Tulemustest selgus, et kasutatud märksõnad ei olnud lühikese ajaperioodi jooksul efektiivsed – arvatavasti on sellest kasu peale pikemat aktiivset postitamise perioodi. Tuli välja, et planeeritud postitamisega tõuseb ettevõtte sotsiaalmeedia platvormide jälgijate arv ning postituste kaasahaaravuse määr tõuseb igapäevaselt. Autor järeldab, et sotsiaalmeedia lehekülgede ja postituste optimeerimine on pikaajaline protsess.
Tarbijate kasvav ostujõud ja lemmikloomade tõusev staatus ühiskonnas on loonud tööstusharus uusi võimalusi. Lemmikloomatoitude tööstus peab kohanema tarbijatrendidega. Eesti lemmikloomatoitude turgu domineerivad importkaubad, kuid tarbijate muutunud väärtushinnangud ja ülemaailmsed trendid lemmikloomatoitude tööstuses soodustavad kohalikku tootmist. Antud uurimistöö eesmärk on Eesti tarbijate huvide, nõudmiste ja harjumuste kaardistamine lemmikloomade toitmise kontekstis. Küsitluse tulemustest selgus mitmeid aspekte tarbijanõudluses, mis soodustavad kohalikku tootmist ning loovad võimalusi uuteks ärimudeliteks.
Kriiside ajastu on seadnud ettevõtete jätkusuutliku tegutsemise küsimärgi alla. Käesolevas uurimustöös käsitleti väike- ja mikroettevõtte olemust ning jätkusuutlikkust kriiside perioodil. Töö eesmärgiks oli teada saada Saaremaal tegutsevate väike- ja mikroettevõtete valmisolekut kriisiolukordadeks. Uurimuses on kasutatud analüüsitava ettevõtte finantsnäitajaid ning selle põhjal on antud jätkusuutlikkuse hinnang organisatsioonile. Selgus, et hoolimata kriiside mõjutustest on Saaremaal tegutsevate huvikoolide ja spordiorganisatsioonide arv hea, millest saab järeldada, et organisatsioonid kasutavad arenevaid strateegiaid ja lahendusi, et tarbijaskond püsiks stabiilne.
Heily Harend – 2020.-2022.aasta kriiside mõju Eesti renditöö turule ja renditöö ettevõtetele
Eesti tööturg ja ettevõtete toimimine on väga tugevasti kriisidest mõjutatud. Lõputöö eesmärgiks oli uurida, milline on tööjõurendi vajadus Eestis, kuidas mõjutavad seda tööjõuturu trendid ning erinevad kriisid. Selgus, et renditööjõud on endiselt hinnas, kuid trend on kriiside tõttu pigem langemas. Kui leitaks viis suunata renditööjõudu positsioonidele, kus tööjõupuudus pikalt püsinud, oleks see tulemuslik nii renditööturule kui ka valdkondadele, mis alatäituvusega võitlema on pidanud.
Eesti Rahvusringhäälingus viidi 2018. aastal läbi rahulolu uuring ning suuremad murekohad olid toona sisekommunikatsioon, töötajate tunnustamine ning ERR-i missiooni, visiooni ja suuremate eesmärkide teadmine. 2023. aastal ehk 5 aastat hiljem on hea üle vaadata, kas on olnud positiivseid muutusi või on probleemseid valdkondi juurde tekkinud. Lõputöös kasutati sisemise turunduse kontseptsiooni ning tulemustena selgus, et võrreldes eelmise uuringuga on paranenud ainult üks probleem: vastajate teadlikus ERR-i missioonist, visioonist ja suurematest eesmärkidest on kasvanud.
Silver Mägi – Euroopa atraktiivsemad äriturud maheda astelpaju saadustele Eesti väiketootjate jaoks
Astelpajumarjade sisendina kasutajate ja kokkuostjate turg Eestis ja naaberriikides on väga piiratud ning tulemuslikumaks toimimiseks oleks vajalik kaardistada atraktiivseid sihtturge Euroopas. Töö annab ülevaate, kuidas siseneda uutele turgudele Euroopas ja mida peaks selleks tegema, et jõuda esimese kliendini. Selgus, et ettevõtted soovivad oma tooteid eksportida, kasvatada käivet, leida pikaajalisi koostööpartnereid, kes iga-aastaselt toodangut sooviksid. Toodi välja, et kliendile toodangu müümine oleneb kliendi ning tootmis- ja ladustuskoha kauguse vahest ning hinnasuhtest.
Silvia Pertens – Ettevõtete motiivid sponsorkoostööks sporditiimi Akademia Sant'Anna näitel
Töö probleemiks oli spordi sponsoreerimisest vastastikuse kasu saamise ebaselgus. Lõputöö eesmärgiks oli välja selgitada ettevõtete ja spordiorganisatsiooni vastastikune kasu sponsorlusest sporditiimi Desi Shipping Akademia Sant’Anna näitel. Uuringu tulemustest selgus, et ettevõtete peamised eesmärgid on tuntuse suurendamine, ärisuhete loomine, mainekujundus ja müügi edendamine, samuti võrgustike loomine ja sotsiaalse vastutuse võtmine.
Autor käsitles oma uurimustöös mesindusturismi kui jätkusuutliku turismi valdkonna võimalust, mis kasutab mesindust ja mesindussaaduseid turismiobjektina, keskenduses elamusloomele ja kaasates turiste osalema tegevustes. Antud lõputöö eesmärk oli uurida võimalusi mesindusturismi arenduseks Eestis, tuginedes Sloveenia mesindusturismi kontseptsioonile. Valmis ülevaade inimeste valmisolekust mesindusturismi arendavaid kohti külastada ning saadud andmete baasil pakub autor välja ideepaketi mesindusturismi toodetest, mida Eestis kasutada.
Marite Kaunissaare – Covid-19 mõju Pärnu kodumajutuse täituvusele 2019-2022 aastal
Lõputöö keskendub Pärnu kodumajutuse täituvusele aastatel 2019-2022, mida mõjutas kogu maailmas kulutulena leviv koroonapandeemia. Tulemustest võis järeldada, et ehkki pandeemia avaldas paljudele teenindussektoris tegutsevatele ettevõtetele negatiivset mõju, suutis suurem osa sellest välja tulla ilma suurte muutusteta. Sellegipoolest tuli läbi viia muudatusi kas sisustuse või tegevuste poolest, tõsta või langetada hindu või pöörduda rahalise abi saamiseks riigi poole.
Lõputöö eesmärgiks oli uurida mahetooraine kasutamist mõjutavaid tegureid Saare maakonna haridusasutustes ning mahetootjate pakkumist mõjutavaid tegureid haridusasutustele. Uuringutulemustest selgus mahetoorainet kasutavate koolide ja lasteaedade hulk ning huvi kasutama hakkamise vastu. Lisaks ka mahetootjate mõtted, kuidas nemad olukorda näevad. Intervjuudest koorus välja, et oluline oleks võrgustik nii tootjate endi kui ka tootjate ja tarbijate vahel.
Lauri Lend – Topu sadamapiirkonna eeldused ja võimalused elamusteenuse arendamisel
Elamusteenuste loomine ja nende järjepidev disainimine on väikeettevõtete jaoks viimase aastakümne edu võtmeteguriks, mis aitab kaasaegsetel organisatsioonidel konkurentide seas toime tulla ja silma paista. Töö eesmärgiks oli kaardistada, millised on Topu sadamapiirkonna eeldused ja võimalused elamusteenuste loomiseks, võttes aluseks elamusmajanduse teoreetilised lähtekohad, Eesti väikesadamate head praktikad ning läbiviidud empiirilise uuringu tulemused. Töö käigus loodi Topu sadamapiirkonda terviklik elamuste pakett, pakkudes välja tegevusi nii suvisele kui ka hooajavälisele perioodile.
"Meretehnika ja väikelaevaehitus"
Taaniel Reimers – Robotlaev Nymo laadimisjaam
Lõputöö keskmes on robotlaev Nymo ning temale loodud autonoomne laadimisjaam. Toode luuakse küll Nymole, kuid disaini loomisel peetakse silmas ka toote skaleeritavust ja universaalsust. Lõputöö keskendub terve laadimisjaama loomise protsessile, kus alates ideest ja läbi erinevate täienduste jõuti välja lõppdisainini, toodeti ja testiti seade. Avalikest allikatest pole lõputöö autor leidnud analoogset tootearendust, toodet ega ideed, mis muudab antud tootearenduse unikaalseks.
Enne veesõiduki täisskaalas tootmist on aja- ja rahakulu vältimiseks vajalik läbida mudelkatsed. Üheks viisiks on katsebasseinis sooritatavaid mudelkatseid vähendatud mõõdus mudeliga. Veesõiduki kasutuskeskkonnaga ligilähedastes oludes katsete läbiviimiseks on katsebassein varustatud kuue labaga lainegeneraatoriga, mis võimaldab erineva profiiliga lainete basseini lisamist. Bassein on küll varustatud passiivse lainesummutiga, ent pikad, madala sagedusega ja kõrge energiasisaldusega jääklained jäävad basseini püsima pikemaks ajaks ning kahe katse vaheline aeg on tihti mõõdetav tundides. Probleemi lahendamiseks on tarvilik aktiivse lainesummuti paigaldamine katsebasseini. Kuivõrd bassein on juba lainegeneraatoriga varustatud, on mõistlik selle juhtimistarkvara täiendamine aktiivse lainesummutuse võimalusega. Lõputöö eesmärk oli niisuguse lahenduse tarvis mõõtmissüsteemi välja töötamine, alustades riistvarakomponentide valimisest kuni laineanalüüsini, mille tulemusel on edaspidi võimalik luua lainet summutav programm.
Kaspar Mölder – IWR vesiratta jõuülekanne
Käesoleva töö eesmärk on konstrueerida ja modelleerida rahvusvahelise vesijalgratta regati jaoks TalTech Kuressaare kolledži vesijalgrattale jõuülekande süsteem. Autori soov oli leida võimalikult optimaalne lahendus ning leida võimalikult palju standardseid detaile, mis teeksid projekti elluviimise lihtsamaks. Töö autori poolt loodud ülekandes on 20 detaili, sellest 15 on standardsed ja 5 detaili tuleb teha eritellimusel. Lõputöö raames tehti tervest jõuülekandest 3D mudel ning koostejoonised. Kõiki vajaminevaid detaile pole võimalik jaemüügist osta, seega pidi töö autor koostama eritellimus detailidest koostejoonised, et neid oleks võimalik CNCs välja lõigata.
Tanel Niitmets – Kanepikiu keemilise eeltöötluse mõju kiu hüdrofiilsusele
Maailm liigub rohepöörde poole, samuti peavad seda suunda järgima komposiidid, kuid biokiudude areng on alles algusjärgus. Biokiud on looduslikud taimekiud, mille eesmärk on vähendada komposiidi massi ja vähendada saastet. Biokomposiite laialdasemat kasutamist piirab nende vastupidavus ja niiskusimavus paljudes keskkondades. Selle parandamiseks tuleb biokiude eeltöödelda. Antud lõputöö eesmärk on muuta biokiukanga võimet niiskust absorbeerida läbi keemilise eeltöötluse. Töötluse mõju komposiidi omadustele hinnatakse mehaaniliste katsetega.
Egert Lass – Iselaeva autonoomse modulaarse navigatsiooni ja juhtseadme arendamine
Autonoomne modulaarne navigatsiooni ja juhtseade on süsteem, mis muudab aluse täielikult või osaliselt autonoomseks, mis tähendab, et laev suudab navigeerida ja liigelda ilma inimese sekkumiseta. Süsteem koosneb erinevatest seadmetest, mis annavad vahetut teavet laeva ümbritseva keskkonna ja positsiooni kohta. Seda infot kasutades suudab süsteem talle eelnevalt sisestatud ülesande iseloomu arvestades anda laevale liiklemiseks vajalikke käsklusi. Autori eesmärgiks on leida autonoomse modulaarse navigatsiooni ning juhtseadme koostamiseks sobiv riistvara ning ühendada valitud seadmed omavahel ühtseks süsteemiks, luues sellega võimaluse alustada lõpptoote valmimiseks vajalike järgnevate etappidega. Lisaks pakub autor välja esmased tehnilised lahendused, dimensionaalsed väärtused ning visuaalid riistvara paigutamiseks vajaliku korpuse projekteerimiseks.
Anni Kull – Tekiehitiste paigaldamise analüüs Baltic Workboats`is (kinnine)
Lõputöö valmis koostöös ettevõttega Baltic Workboats AS, kelle poolt pakuti välja ka uurimistöö teema eesmärgiga parandada tootmisefektiivsust. Uurimus kujutab endast tekiehitiste paigalduste disainlahenduste analüüsi ja parendusettepanekuid ettevõtte kulude optimeerimiseks.