Tõin selle näite, sest liiga sageli peetakse kutseharidust justkui haridusliku tupiktee sünonüümiks – valikuks neile, kes „kõrgele ei sihi“. See arusaam on ekslik ja piirav.

Kutseharidus kui strateegiline stardiplatvorm

Kutseharidus on kaasaegse ühiskonna tööjõuvajadusi arvestav haridusvaldkond, mille eesmärk on anda õppijale praktilised oskused, kogemus reaalsest töökeskkonnast ning valmisolek kohe tööturule sisenemiseks. Samal ajal pakub see tugeva ja usaldusväärse aluse ka edasiõppimiseks.

Viimastel aastatel on kutsehariduse kvaliteeti ja jätkuõppe võimalusi süsteemselt arendatud. Tänu IT Akadeemia ja Inseneriakadeemia toele ning ulatuslikule kutsehariduse reformile on mitmed erialad muudetud nelja-aastasteks rakendusliku keskhariduse õppekavadeks, mis ühendavad üld- ja kutseõpingud ning võimaldavad sooritada ka riigieksamid. See muudab kutsekeskhariduse võrdväärseks alternatiiviks gümnaasiumiharidusele, avades lõpetajatele võimaluse astuda edasi rakenduskõrgharidusse või ülikooli ning samal ajal edukalt tööturule siseneda.

Saab ka ilma riigieksamite tulemusteta

Reformi üks keskseid eesmärke on tõsta kutsekeskhariduse atraktiivsust põhikooli lõpetajate seas, nii et aastaks 2035 valiks selle tee vähemalt 40% noortest. Samas pööratakse rohkem tähelepanu ka üldpädevuste arendamisele, et valmistada noori ette elukestvaks õppeks ja edukaks toimetulekuks ühiskonnas.

Oluline on teada, et juba täna ei ole rakenduskõrghariduse õppekavadele pääsemiseks tingimata vaja riigieksamite tulemusi – sisseastumisel arvestatakse lõputunnistuse keskmist hinnet. See muudab kõrghariduse kättesaadavaks ka neile, kes on oma haridusteel valinud praktilisema suuna.

Selle kõige tulemusena ei ole kutseharidus enam pelgalt praktiline tee tööle, vaid tulevikku suunatud ja paindlik haridusmudel, mis ühendab eluks vajalikud oskused, elukestva õppe valmiduse ning uksed kõrgharidusse. See on tark valik neile, kes soovivad ühendada tegutsemistahet, mõtestatud arengut ja pikaajalist perspektiivi.

Kutseharidus ei pidurda, vaid käivitab edulood

Veel üks hea näide on Dmitry Matvejev, kes alustas oma haridusteed Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses arvutitehnikuna. Ta tuli TalTechi Virumaa kolledžisse praktikale ja paistis silma oma loovuse ning töötahtega. Talle tehti ettepanek jääda kolledžisse tööle ja asuda samal ajal õppima rakenduskõrghariduse õppekaval. Tänaseks on ta kolledžis täiskohaga multimeediaspetsialist, viib läbi õppetööd ja lõpetas sel suvel magistriõpingud roheliste energiatehnoloogiate erialal. Tema magistritöö keskendus laineenergia kasutamise võimalustele Eestis – see on ala, mida seni on vähe uuritud, kuid millel on suur potentsiaal. Kaalumisel on õpingud doktorantuuris.

Dmitry ise ütleb tabavalt: „Kui eriala pakub huvi, siis õppimine ei ole raske – raske on ainult alustamine. Aga kui esimene samm on tehtud, ära enam peatu.“

Sarnaseid lugusid on teisigi. Näiteks Valentin Pihlak, endine keemialaborant, töötab nüüd rahvusvahelise ettevõtte NPM Silmet teadusrühmas, olles läbinud kogu haridustee kutsekoolist keemiatehnoloogia rakenduskõrghariduse õppekavale ja sealt edasi magistrisse. Denis Sokolov alustas samuti kutseõppest, lõpetas TalTech Virumaa kolledži masinaehitus- ja energiatehnoloogia protsesside juhtimise rakenduskõrghariduse õppekava energiatehnoloogia peaeriala ja on täna automaatika kutseõpetaja Lasnamäe Mehaanikakoolis. Need on elavad tõestused, et kutseharidus ei takista edasiliikumist kõrgharidusse. Vastupidi, see sillutab sinna teed.

Murrame müüte ja loome sildasid

Kutsehariduse väärtust on seni liiga kitsalt mõistetud. Me ei peaks seda vaatama kui gümnaasiumi "asendust", vaid kui võrdväärset, praktilist ja strateegilist haridusvalikut, mis sobib eriti hästi neile noortele, kes soovivad kohe midagi praktilist õppida, kuid kellel võib hiljem tekkida soov minna edasi õppima. Meie ülesanne on luua süsteem ja hoiakud, kus selline liikumine oleks loomulik, toetatud ja väärtustatud.

Tööstus- ja tehnoloogiasektorid vajavad inimesi, kes oskavad mõelda nagu insenerid ja tegutseda nagu praktikud. Just seda oskuste ja teadmiste kombinatsiooni pakub kutseharidusest kõrgharidusse liikuv haridustee.

Ka tööandjad väärtustavad järjest rohkem neid, kellel on „kahe jalaga maa peal“ kogemus ja samas ka „pilk tulevikku“. Meie kolledžis on mitmeid õppureid, keda ettevõtted juba õpingute ajal tööle kutsuvad ja stipendiume pakuvad.

Tulevikku ehitatakse mitmest suunast

Haridusteed ei ole enam sirged ega ühesuunalised. Karjäär võib alata tööpõllult ja viia teaduseni, või vastupidi. Oluline on see, et kutseharidus ei välista tippu jõudmist – see võib olla just parim viis sinna jõudmiseks. Kui noor on omandanud praktilised oskused, tunnetanud töömaailma ja seejärel otsustab edasi õppida, on ta motiveeritud ja teadlik õppija – see ongi ideaalne kõrghariduse tudeng.

Kutseharidusest magistriks! Miks ka mitte? See ei ole haruldus, vaid uus normaalsus. Ja me kõik, nii koolid, tööandjad, poliitikakujundajad kui ka lapsevanemad saame seda toetada, kui tunnustame kutsehariduse väärtust ja avame teed nendele, kes tahavad rohkemat.