Globaalse toidusüsteemi ees seisavad üha suuremad väljakutsed, mis on seotud kliimamuutuste, kestlikkuse ja ressursitõhususe eesmärkidega. Adleri töö näitab, et madala troofilise taseme vesiviljelus (LTA) võib pakkuda neile probleemidele lahendusi, võimaldades toota biomassi keskkonnasõbralikult ja majanduslikult mõjusalt.

Läänemere piirkonnas on LTA areng seni olnud tagasihoidlik, peamiselt bioloogiliste ja majanduslike takistuste tõttu. Siinsed rannakarbid (Mytilus edulis/trossulus) on väiksemad ja õhema kestaga kui sama liigi soolasemates vetes kasvavad isendid, mistõttu on nende kasutus toidu- ja söödaturul olnud piiratud.

Doktoritöö eesmärk oli arendada välja sobivad töötlusmeetodid, mis võimaldaksid Läänemere karbibiomassi tõhusamalt väärindada ning muuta karbikasvatus majanduslikult elujõuliseks tegevuseks. Uurimistöö keskmes oli kogu organismi hõlmav ja jäätmevaba töötlusmudel, kus kombineeriti mehaanilist purustamist, setitamist, madalapöördelist tsentrifuugimist ja mikropeenestamist.

Maitseomaduste parandamiseks rakendati sidrunhappega eeltöötlust, bioaktiivsuse suurendamiseks ensümaatilist hüdrolüüsi. Tulemused näitasid, et kombineeritud töötlusprotsessidega saavutati kuni 17,2% kuivainesaaki ja üle 50% valgu kontsentratsiooni kuivaines. Mikropeenestamisel saadud pulber oli ühtlase tekstuuri ja hea sensoorse kvaliteediga. Sidrunhappega eeltöötlus vähendas kõrvalmaitseid ning ensümaatiline hüdrolüüs suurendas probiootiliste bakterite kasvu kuni 85% võrreldes kontrollproovidega, viidates karbibiomassi potentsiaalile prebiootilise koostisosana.

Lisaks selgus, et sügishooajal kogutud rannakarbid sisaldasid rohkem valku ja glükogeeni ning sobisid paremini töötlemiseks, rõhutades hooajalisuse mõju toorme kvaliteedile.

Töö tulemused näitavad, et Läänemere rannakarbid on väärindatav ressurss, mille terviklik kasutamine võimaldab ühendada keskkonnahoiu ja majandusliku tulu. Selline lähenemine toetab piirkondlikku ringbioökonoomiat ja loob uusi võimalusi innovatiivsete toidutoodete, funktsionaalsete koostisosade ning vesiviljeluse ärimudelite arendamiseks.

Eesti Mereakadeemia hinnangul aitab uurimistöö kaasa kestliku vesiviljeluse ja ringmajanduse arengule Läänemere piirkonnas, pakkudes teaduspõhist tuge poliitikakujundajatele, teadlastele ja tööstusele.

Doktoritöö juhendajad olid professorid Jonne Kotta ja Kristel Vene. Oponentidena esinesid vanemteadur Aleksandar Vidakovic (Department of Animal Nutrition and Management, Swedish University of Agricultural Sciences, Uppsala, Rootsi) ning dotsent Tiina Paalme (Eesti Mereinstituut, Tartu Ülikool, Eesti). Kaitsmiskomisjon hindas tööd positiivselt ning tunnustas selle praktilist ja teaduslikku väärtust.

Töö „Läänemere söödava rannakarbi väärindamine“ on avaldatud TalTechi digikogus.