Rahvusvahelisel sukeldumisrühmal Badewanne õnnestus tuvastada Läänemere põhjas paikneva unikaalse laevavraki vanus. Badewanne sukeldujad, kelle liikmete hulgas on aktiivselt tegev ka Eesti Mereakadeemia täiendusõppe keskuse juht Ivar Treffner, leidsid eelmisel aastal 85 meetri sügavuselt flöit-tüüpi Hollandi kaubalaeva.
Sel suvel dokumentaalfilmi "Fluit" filmimise ajal leidsid sukeldujad vraki erakordselt hästi säilinud tagakülje, mille ümberpööramisel tuli esile graveering aastaarvuga 1636. Aastaarvu juures figureerib ka luige kujutis, mis arvatavasti sümboliseerib laeva nime. Sukeldujad teostasid ka vraki mõõtmised, et määrata kindlaks laeva täpne suurus. Badewanne meeskond jätkab vraki ajaloo uurimist koos Soome ja Hollandi muinsuskaitseametnike Minna Koivikko ja Martijn Mandersiga ning Stockholmi ülikooli arheoloogiadotsendi ja maailma ühe juhtivama seda tüüpi laevade eksperdi Niklas Erikssoniga.
Handle Productions'i toodetud ajalooline dokumentaalfilm "Fluit" jälgib vrakil tehtavaid uurimistöid, samuti uuritakse laeva päritolu ja missiooni ning tema meeskonna tausta kuni enneaegse hukuni.
"See oli uskumatu, et olime esimesed inimesed, kes nägid vrakki pärast selle uppumist peaaegu 400 aastat tagasi, ja nüüd on võimalus tema lugu pinnale tuua," märgib teadussukelduja Jouni Polkko.
"See leid taastab mu usu imedesse. Ma ei ole oma 30-aastase karjääri jooksul kunagi midagi sellist kogenud," kinnitab merearheoloog Minna Koivikko. "Need uued leiud on suurepärane lähtepunkt edasiste uuringute tegemiseks. Teades laeva veeskamisaastat (1636) ja nime, on meil võimalik rohkem teada saada tema ajaloo kohta. Võib-olla suudame isegi laeva pardal olnud inimesi tuvastada. Uued leiud aitavad meil ka teada saada rohkem flöiti kohta: lihtne, tavaline laev, mis lõi õiged asjaolud varajase globaliseerumise jaoks.
Alates keskajast on Läänemeri olnud üks maailma tähtsamaid kaubateid. 17. sajandil saavutas Hollandi Vabariigi tõhus laevastik kontrolli selle kaubavahetuse üle. Üheks peamiseks tugisambaks selles kaubavahetuses sai just kolmemastiline flöit-tüüpi, mahuka konstruktsiooniga laev. Flöidid olid sageli relvastamata, mis võimaldas neil suuremat lastimahtu. Tolleaegsed tehnilised uuendused võimaldasid lisaks väiksemat meeskonda, mis muutis kaubavahetuse kasumlikumaks. Muud uuendused flöitide pardal olid meeskonna ühised eluruumid, mis oli hierarhilise merendusmaailma jaoks ebatavaline. Kuigi puidust flöitlaevad domineerisid Läänemere kaubanduses 16. sajandi lõpust kuni 18. sajandi keskpaigani, on neid laevu tänapäeval väga vähe säilinud - isegi laevavrakkidena.