Tulemused näitavad, et vetikad suudavad kõrgema temperatuuriga vees hästi kasvada, aga peavad selleks varasemast rohkem energiat kulutama. Suurem energiakulu võib anda eelise teistele liikidele, mis omakorda võib mõjutada terve mereökosüsteemi toimimist.
Meres elavad mikrovetikad moodustavad puhkestaadiume, mille eesmärk on sarnane maismaataimede seemnetele – hakata soodsates tingimustes kasvama. Mikrovetikate puhkestaadiumid võivad meresetetest elus püsida enam kui 100 aastat. See annab võimaluse uurida, kuidas on vetikad tõusva veetemperatuuri ja suurenenud toitainekogustega meres hakkama saanud.
Koos Soome teadlastega tegime selleks katseid Turu saarestikust kolmest aastakümnest pärit vetikatega. Neist vanimad olid pärit 1960. aastatest, noorimad 2010. aastatest. Leidsime, et nende kasvuks optimaalne temperatuur on selle aja jooksul tõusnud 0,89 ˚C. Alates 1980. aastatest on piirkonna keskmine kevadine veetemperatuur tõusnud 2,5 ˚C. See näitab, et veetemperatuuri tõus on mõju avaldanud ka vetikatele, kes peavad mere soojenemisega kohanema.
Mikroskoopilised vetikad on meres toiduahela esimeste lülidena väga olulised. Nende liigiline mitmekesisus, arvukus ja hakkamasaamine erinevates tingimustes võib avaldada mõju tervele toiduahelale. Kõrgemate temperatuuridega kohastumine on hilisematest kümnenditest pärit vetikatüvede puhul kaasa toonud muutused näiteks nende rakkude suuruses ning selles, millised geenid neil aktiivselt avalduvad.
Muu hulgas märkasime, et võrreldes 1960. aastatest pärit vetikatega on noorematel vetikatel muutunud toitainete omastamise ja stressiga seotud geenide avaldumismustrid.
Võimalik seos temperatuuri tõusu ja toitainete omastamise vahel on nähtav ka Soome lahest pärit vetikatüvede puhul, kellest vanimad pärinesid 1880. aastatest. Nendega tehtud kasvueksperimendid jäljendasid eutofeerumise ehk toitainete ülekülluse-eelseid, 1970. aastatel saabunud eutrofeerumise tipphetke ja kaasaegseid toitainete kontsentratsioone.
Samuti on pildil näha settest vetikate puhkestaadiumite üles äratamine ja kasvatamine erinevates toitainete kontsentratsioonides.
Kaasaegsed vetikatüved, kes olid pärit kõige hilisemast 2020. aastate settekihist, näitasid oluliselt madalamat kasvu kõikides katseteks kasutatud toitainete kontsentratsioonides võrreldes vanematest settekihtidest ehk 1880. ja 1910. aastatest pärit vetikatüvedega. Need kasvasid kõikides tingimustes oluliselt paremini. See võib näidata, et kõrgema temperatuuriga kohastumisel on vetikate jaoks hind, mis võib väljenduda nende võimekuses efektiivselt toitaineid omastada.
Seda, kas ja kuidas on nii Eesti kui ka teiste Euroopa rannikualade vetikakooslused seoses inimtegevusest tulenevate muutustega täpsemalt kohanenud, uuritakse edasi doktoritöö raames. Selle tulemusena saame teada, kas planeeritud tegevused merekeskkonna tervise parandamiseks toetavad ka vetikakooslusi või avavad need koos kliimamuutusega võimaluse hoopis uute liikide levikuks.
Turu saarestikust pärit vetikatüvedega seotud info põhineb ajakirjas Nature Climate Change avaldatud artiklil. Soome lahest pärit vetikatüvedega seotud info pärineb 2022. aastal Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud bakaleureusetööl "Inimtegevuse mõju ränivetikate kasvule Läänemeres". Projekte toetas Euroopa Regionaalarengu Fond ning Mobilitas Pluss programm ja Eesti Teadusagentuur.