Jutuajamist alustasime õpingute teemal ning uurisime, miks ja kuidas ta sattus Mereakadeemiasse ning miks just laevajuhtimise erialale. Marii kõkutab veidi naerda ning tõdeb, et seda on temalt viie aasta jooksul tihti küsitud. „Ma arvan, et oluline roll on minu lapsepõlvekodul, olen üles kasvanud Saaremaal mere ääres. Merendus tundus seetõttu õige valik. Laevajuhtimise valisin, kuna see näis ka rohkete õppimisvõimalustega tööna – sul on iga päev palju uusi olukordi ja tööga seoses võid näha hästi palju erinevaid kohti maailmas,“ leiab reisihimuline tudeng.

Nüüd, kus lõpetaja on praktikate käigus juba vähemalt 12 kuud merd sõitnud, tõdeb ta, et esialgne ettekujutus laevajuhtimisest on tänaseks veidi muutunud. Õpinguid alustades oli tal ametist kõrvalt tunduv kuvand: tüürimehed on uhkes vormis sillas ja tegelevad tähtsate asjadega. „Praktikate käigus nägin, kuivõrd palju mitmekesisem see töö tegelikult on, võrreldes minu algse ettekujutusega. See teeb selle ameti tegelikult veelgi huvitavamaks,“ on ta siiani oma erialavalikuga rahul.

Loengute kõrvalt üliõpilaskogu juhatamine, purjejahi „Tuulelind“ ristiema, purjetamishuviline

Selle õppeaasta alguses sai Mariist Mereakadeemia Üliõpilaskogu juhatuse esinaine. „Kui tulin esimesele kursusele, siis mõtlesin, et lisaks õpingutele tahaksin pakutavatest tudengiaktivismi võimalustest maksimumi võtta. Õnneks kaasati mind hästi palju tegevustesse ning kutsuti eri projektidesse osalema,“ arvab neiu üheks põhjuseks, miks ta on siiani aktivist. Peatne vilistlane leiab, et tänu üliõpilaskogule näeb ta koolis toimuvat teise, palju laiema pilguga.

Tuulelinnu ristiemaks saamine oli laevajuhtimise tudengile suureks üllatuseks. Toonased üliõpilas­kogu juhatuse liikmed esitasid neiu ristiema kandidaadiks ning nii valitigi ta auväärsesse „ametisse“, mis teeb talle tänini suurt rõõmu ja au.

Purjetamispisiku sai Marii Mereakadeemias õpinguid alustades ning huvi suurenedes ja oskusi saades on neiu käinud nii kodumaisel Muhu väina regatil kui ka suurel rahvusvahelisel purjeregatil The Tall Ships’ Races. Mereakadeemia on viimati mainitud võistlusest osa võtnud kaks korda ja mõlemad korrad võitnud enda klassis esikoha. Marii läheb ka sellel suvel regatile loodetavat võitu koju tooma.

2018. aasta suvel, kui tudeng osales nii suurel purjevõistlusel esimest korda, jäi talle kõige rohkem meelde Kieli kanali läbimine. „Mulle oli see erialaselt väga huvitav. Kuna see kanal on laevanduses üsna keeruline ja nüansirohke läbida, siis oli väga huvitav kõrvalt jälgida, kuidas seda purjekaga tehakse. Praktika ajal ei õnnestunud mul laevaga sinna minna. Laevadel aitab kanalit läbida enamasti loots, sest seal manööverdades tuleb teada igat pisidetaili,“ analüüsib neiu Kieli kanali läbimise keerukust.

Meresõidud nii kauba- kui ka reisilaeval

Kuna väga suur osa laevajuhi õpingutest on erialane praktika, siis uurisime, kus on Marii oma praktikad teinud. Antud erialal on kaks praktikat: esimene on madruse ning teine tüürimehe oma. Viimane on pikem – kuni 10 kuud.

Madruse praktikal oli Marii alustuseks kolm nädalat Tallinkis, Victoria I peal, seejärel kolm kuud ühe kaubalaeva peal Põhja-Iirimaal. See on ka kõige kaugem koht, kus ta seni käinud on. „Alus, mille peal olin, oli puistlasti laev ja me vedasime kivisütt. Päevad olid sarnased, pidin tegema haalamisi, trapivahte, hooldustööd – selline otsene tekitöö,“ jutustab neiu ja leiab, et see laev oli madruse praktika jaoks hea koht.

Madruse praktika järel tuli tudeng tagasi kooli, et kolmandat kursust alustada, pärast seda saavad laevajuhtimise tudengid ühe õppeaasta loengutest vabaks, et läbida pikk praktika. Oma tüürimehe praktika tegi Marii siinsamas lähedal reisilaeva Sailor peal, mis sõidab Paldiski-Hanko ja Paldiski-Kapellskäri vahel. Sel praktikal oli tööks vahis seismine ja laadimised, aga Marii sai võimaluse töötada vahepeal ka tüürimehe töövarjuna. Tema leping nägi ette, et ta on kolm nädalat laevas ja siis nädal kodus. „Reisilaeva ja kaubalaeva peal on meeskonnatöö nii erinev, et seda on isegi raske võrrelda. Kaubalaevas on sul väiksem meeskond ja rohkem rutiini, reisilaevas on meeskonnad suuremad. Ma ei oskagi öelda, kumba ma ise eelistaksin,“ arutleb Marii kahe kogemuse üle.

Lõpetamine ja edasine elu

Laevajuhtimise õpingud hakkavad Marii Metsmaa jaoks lõppema – lõpudiplomi saab ta kätte 21. juunil 2019. Mis saab edasi?

Mais peetud intervjuu ajal pidi aktivistist tudeng veidi kurvalt tõdema, et kahjuks tal veel kindlat plaani ei ole – ei saa öelda, et pärast lõpetamist läheb ta kindla laeva peale. „Ma ise ikka tahaks minna merele mõneks ajaks, et kogemust saada, olen ju selle nimel viis aastat koolis käinud. Tunnen hetkel, et kuna pika praktika tegin siin lähedal, siis hea meelega läheksin kuhugi kaugemale, vähemalt mõneks ajaks, et saada kogemust ja näha võõramaid kohti,“ räägib Marii.

Kokkuvõtvalt ütleb neiu, et viis aastat õpinguid Mereakadeemias laevajuhtimise erialal on viinud tõdemuseni, et see eriala on põnev. „Ja kõik need tegevused – vahis seismine, laadimine – nendega käib kaasas tegelikult tohutu suur vastutus,“ lisab ta. ■