Alustanud insenerina, käis Andres Öpik läbi pea kõik akadeemilise ametiredeli astmed assistendist füüsikalise keemia professorini. Ta oli hinnatud õppejõud, kelle juhendamisel kaitsti 13 doktoritööd. Kokku 23 aastat, 1991–2014, pidas ta ülikoolis dekaani ametit, algul keemia-, hiljem keemia- ja materjaliteaduskonnas. Aastast 2019 oli Öpik materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi vanemteadur ning emeriitprofessor. 2015. aastal sai Andres Öpikust Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu liige.

Andres Öpiku teaduslikud huvid olid seotud polümeermaterjalide omaduste uurimise, valmistamise ja rakendustega. Temalt on ilmunud üle 250 teaduspublikatsiooni ning mitu kõrgkooliõpikut. 1985. aastal pälvis ta Eesti NSV teaduspreemia kollektiivi liikmena ning 2006. aastal riigi teaduspreemia akadeemik Enn Mellikovi töörühmas päikeseelementide uute materjalide ja konstruktsioonide uurimise eest. 2013. aastal valiti Andres Öpik Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks tehnikateaduste alal. Ka tema isa, energeetikateadlane Ilmar Öpik (1917–2001) oli teaduste akadeemia liige, vanaonu, astronoom Ernst Öpik (1893–1985) kuulus aga 1938. aastal loodud Eesti teaduste akadeemia esimesse koosseisu.

Andres Öpik sündis 4. mail 1947 Tallinnas. Ta lõpetas 1965. aastal Tallinna reaalkooli ja 1970. aastal Tallinna Tehnikaülikooli ning kaitses 1980. aastal Tartu Ülikoolis keemiakandidaadi teadusliku kraadi, mida praegu loetakse võrdseks PhD kraadiga. Andres Öpik on pälvinud Valgetähe IV klassi teenetemärgi (2006) ja Tehnikaülikooli teenetemedali Mente et Manu (2007).

Järelhüüdeid ja mälestusi saab talletada kaastunderaamatusse tehnikaülikooli peamaja fuajees kuni reedeni. 

Ärasaatmine toimub Tehnikaülikooli aulas reedel, 3. veebruaril  kl 14.
Pärgi palume mitte tuua.