Abiturientidel on lähiajal vaja teha oma edasise elutee esimene suurem otsus. Kas minna edasi õppima või tööle? Ülikooli või kutsekooli? Mis eriala ma endale valin? Õnnelikud on need, kellel teada, mis edasi teha.

Paljud on endiselt segaduses: mida ma siis tegelikult õppida tahan? Suguvõsa pidevad küsimused, mida sina õppima lähed, ei tee asja noortele kergemaks. Toimivate tulevikuplaanide tegemine eeldab noorelt iseenda, oma soovide ja vajaduste ning töömaailma võimaluste tundmist ja seatud eesmärkide nimel tegutsemist. Ja vanem saab siin väga edukalt kaasa aidata.

Tunne huvi

Hea oleks, kui huvi näidatakse positiivses võtmes ning enne tulevikuteemalist jutuajamist on veedetud koos toredalt aega – nii on usalduslik foon loodud, tähtis vestlus sisse juhatatud. Alustada saab näiteks: „Kuulsin, et inimestel on tänapäeval elu jooksul 8–12 ametit. Mis sina sellest arvad? Milliseid töid tahaksid sina elus proovida?”

Võib ka juttu seostada käsiloleva tegevusega. Näiteks kui laps valmistab süüa, võib lapsevanem uurida: „Näen, et sulle meeldib süüa teha. Kas oled mõelnud, et võiksid tulevikus toidutehnoloogiks hakata?”

Kuula noor ära

Kuulates last hoolivalt ja tähelepanelikult saad aidata tal aru saada ja sõnastada, mida ta vajab ja ei vaja, tahab ja ei taha. Ära anna nõu ega õpeta, vaid kuula, mõtle kaasa ja püüa mõista. Millised on tema huvid, millistes ainetes ta koolis hästi edeneb, kas talle meeldib teha asju kätega või analüüsida elu ja asjade olemuse üle jne. Tihtipeale on siin lapsevanemal väga raske, sest nii tahaks ju oma elukogemusest lähtudes teha soovitusi, mida laps võiks või peaks õppima.

Karjäärinõustaja juurde jõuavad väga paljud tudengid, kes paar aastat pärast gümnaasiumi lõpetamist leiavad, et vanemate ootused ja soovitused ei ole nende jaoks õige tee olnud. Enda elukogemust ja arvamust võib ja on hea jagada, kuid tuleb teha selgeks, et lapsel võib olla oma tee.

Aita analüüsida valiku tegemise aluseid

Kas mõistad, millised on noore enda soovid, millised on sõprade või meedia, vanemate mõjutused? Sul on võimalus sellel teemal lapsega arutleda. Oluline on, et otsuse tegemiseks peab noor tundma iseennast, oma soove vajadusi ning töömaailma ja kõige selle najal saab teha informeeritud otsuse. Oma töökarjääri vundament peab olema tugev – ja edu toob see, kui noor rakendab oma tugevusi!

Tutvusta töömaailma võimalusi

Tihti lähevad noored õppima eriala, mis meeldib või tundub atraktiivsena kas siis majanduslike väljavaadete või oma oskuste baasilt, kuid nad ei mõtle kaugemale. See valdkond peab noorele kindlasti meeldima, kuid sama tähtis on, et laps teaks, millised võimalused tal sellel erialal on. Töömaailmaga tutvumisel on esimene samm oma lapsega rääkida sellest, mis tööd sa ise teed, millised on sinu tööülesanded, mis valmistab rõõmu, mis raskusi. Saad rääkida endast, oma klassi- ja õpingukaaslastest ning tuua näiteid erinevate inimeste elukäikudest.

Lisaks võib noor uurida tuttavatelt, kuidas nemad oma haridus- ja töövalikuid tegid – nii on tal rohkem infot ning lihtsam otsustada.

Inspiratsiooni saamiseks võib tutvuda ka Rajaleidja.ee ametite andmebaasiga. Sealt leiab infot erinevate ametite kohta – vajalikud oskused, teadmised, töö sisu, tervisenõuded, karjäärivõimalused jms. Samas tuleb tähele panna, sealt ei pruugi leida ülevaadet kõikidest tänastest ametitest, aga ka seda, et töömaailm on kiires muutumises ning kümne aasta pärast leiab tööturult ka ameteid, mille peale täna ehk isegi mõelda ei oska.

Suuna noor e-ressursside või hoopis spetsialistide juurde

Nii Töötukassa kui ülikoolide juures on nõustajad, kes aitavad saada aru endast ja töömaailmast ning teha teadlikke valikud. Hetkel on nõustamine Skype, telefoni või e-kirja teel. Omal käel saab uurida Minukarjaar.ee lehekülje, kus on mitmeid harjutusi ning saab teha ka tööalase suundumuse testi, hea ressurss on ka cv.ee tööelu blogi.

Monika Sutrop, TalTechi karjäärinõustamise spetsialist

Vastuvõtt Tallinna Tehnikaülikooli on avatud alates 1. jaanuarist 2022 kuni 6. juuli keskpäevani 2022. Õppekavade valikuga saad tutvuda siin.