Victoria ajastu Inglismaa ülemklassi kodanikud nautisid lõviosa aastast üsna meeldivat ning mugavat elu. Viibiti luksuslikes aedades, nauditi Mandri-Euroopa parimaid veine, arutati suure maailma poliitika üle, taustal kõlasid kuumimad klassikalise muusika hitid, mida esitasid Ühendkuningriigi parimad muusikud, ning loomulikult lahutati oma meelt kõrgklassi meelismängu tennisega. Talved olid kõrgklassile aga pinnuks silmas: maailma parimaid keelekasteid ning muusikapalasid pidid aadlipreilid ja noorsandid nautima siseruumides, kus ei olnud ka võimalik tennisemänguga oma perekonnale kuuluvaid maid maha mängida.
Kõrgklass lauatenniseõhtut korraldamas. Foto: La Vie au grand air, 1901
Tekst: Tom Erik Luoma-Aho
1880-ndate algul leiutati tennisele sarnane mäng, mida väljaku asemel mängiti laual, võrgu asemel ilutsesid üksteise otsa laotud raamatud ning palliks sai esimene ettejuhtuv šampusekork, mis noaga natukene ümmargusemaks vooliti. „Voilà!“ hüüdis tõenäoliselt keegi Prantsuse õukonnast pärit külaline ning pakkus, et mängu nimeks võiks olla pom-pom. Kõlasid ka pim-pam ja whiff-waff ning mõne arvates oleks mängu nimeks võinud olla hoopis Gossima. Tänapäeval tuntakse seda mängu enamasti kahe nime järgi: pingpong ja lauatennis.
Uudised uuest ja lihtsast meelelahutusviisist levisid kiiresti ka lihtsurelikeni, kes uudse mängu omaks võtsid. Vaid mõne lühikese aastaga muutus mäng niivõrd populaarseks, et mitmed ettevõtted otsustasid toota ja müüa spetsiaalseid lauatennise komplekte (kasutades eespool mainitud nimesid), kuhu juba siis kuulusid võrk, reketid ja pallid.
„Pingpongi diplomaatia“
Aastal 1901 otsustas Inglise ettevõte John Jaques & Son Limited nime Ping-Pong rahvusvaheliselt kaubamärgistada, mis tähendas, et teised lauatennise komplektide tootjad pidid hakkama kasutama teisi nimesid, enamasti jäi selleks lauatennis (ing k table tennis). Jaques & Son müüs oma kaubamärgi kasutusõiguse USA-sse, mistõttu nimi Pingpong on siiani seal rohkem levinud kui mujal maailmas.
Mõnda aega eksisteerisid samal ajal nii pingpongi kui ka lauatennise liit, kuid lauatennise nimi hakkas maailmas mõjuvõimu haarama aastal 1926, kui William Henry Lawes of Wymondham lõi Rahvusvahelise Lauatennise Liidu ning korraldas samal aastal Londonis ka esimesed maailmameistrivõistlused. Edasine, nagu öeldakse, on juba ajalugu: sajad miljonid harrastajad, miljardid jälgijad, olümpiasport.
Aastaks 1971 polnud Ameerika Ühendriigid ja Hiina külma sõja pingete tõttu üle 20 aasta omavaheliste diplomaatiliste kõnedega kuskile jõudnud ega kaupa vahetanud, kuid nüüd hakkas see muutuma.
1971. aasta lauatennise maailmameistrivõistlustel Jaapanis jäi ajakirjanike kaamerate ette olukord, kus USA lauatennisist vahetas Hiina koondise parima mängijaga kingitusi, kuigi hiinlastel oli rangelt keelatud ameeriklastega suhelda. Kahe sportlase vaheline killuke sõprust ajendas kahe riigi poliitilisi suhteid taastama ning juba mõni päev hiljem šokeeris Mao Zedong tervet maailma, kui kutsus USA lauatennisistid Hiinasse lauatennist mängima. Ühendriikide delegatsiooni külastuse käigus mängiti hulk näidismänge ning see rajas tee president Nixoni külaskäigule Hiina Rahvavabariiki. Nixonist sai esimene Hiinat külastanud USA president. Pärast mitut vastastikkust külastust normaliseerusid ka kahe riigi suhted. Uudised USA ja Hiina suhete soojenemisest levisid üle maailma. Saksamaal toodeti näiteks lauatennise reketeid, mis kujutasid mitmesuguseid Ühendriike ja Hiinat sümboliseerivaid pildikesi.
USA välisministrile dr Henry Kissingerile tehtud kink hiinlastelt. Foto: National Museum of America
Lauatennis TalTechis
Viimaste andmete järgi on maailmas kõikidel tasemetel kokku umbes 300 miljonit mängijat ja teleekraanide ees hinnanguliselt kuni 2 miljardit huvilist. Eesti meediat jälgides võiks arvata, et Eestis on lauatennis võrreldes teiste spordialadega pigem vaeslapse seisus. See mulje on tegelikkusest üsna kaugel. Ainuüksi lauatenniseklubide hingekirja kuuluvate inimeste arv küündib kokku ligi 2000-ni, klubiväliselt on harrastajaid mitu korda rohkem. Eesti Lauatenniseliidu egiidi all võistleb 58 meeskonda kuues liigas ning 14 naiskonda kahes liigas. Selline statistika tõestas Tallinna Tehnikaülikooli Spordiklubile, et lauatennis peaks saama samaväärset tähelepanu, mida teised pallimängualad juba saavad.
TalTechi lauatennise arengu eest võttis vastutusekoorma enda õlgadele Spordiklubi arendusjuht Madis Koit, kes on ka Eesti Lauatenniseliidu juhatuse esimees. Oma lühikese ajalooga Tallinna Tehnikaülikoolis on lauatennis pugenud juba tugevalt tudengite südameisse, olles üks populaarsemaid sportmänge, mida Spordiklubis tundide ajal on võimalik harrastada.
Ka võistkonnad on hästi komplekteeritud, võisteldakse edukalt nii Eestis kui ka rahvusvahelisel areenil ning mitmed klubi mängijad kuuluvad Eesti rahvuskoondise ridadesse. Mõne aastaga on klubi suutnud juba luua võistkonnad Eesti Meistriliigas, Eesti-Soome Ühisliigas, Eesti Esiliigas ja Eesti IV Liigas ning võita Tehnikaülikoolile kõiki värve medaleid ja karikaid. Lisaks osaletakse sel hooajal esimese võistkonnana Eestis meestega Euroopa kolmandas liigas Europe Trophy.
TalTechi esindusmeeskond hoidmas ajaloolist võistkondlikku teise koha karikat. Foto: TalTech Table Tennis
TalTechi lauatennise võistkondi esindavad mitmed kõrge klassiga mängijad. Üheks tuntumaks on kindlasti Vallot Vainula. Nii Eesti koondise kui ka TalTechi lauatennise peatreeneril (ja mängijal) on oma karjääri jooksul ette näidata võimas medalipagas: ta on Euroopa Meistrivõistluste kahekordne kuldmedalist, 3-kordne hõbemedalist ning 7-kordne pronksmedalist, lisaks 6-kordne Baltimaade meister, 34-kordne Eesti meister ning loomulikult esindanud Eestit maailma suurimatel areenidel.
Airi Avameri, vaieldamatult parim Eesti naislauatennisist, on samuti TalTechi ridu tugevdamas. Airi karjäär on neiu nooruse tõttu alles alguses, kuid juba on ta jõudnud end mängida 10-kordseks Eesti ja 4-kordseks Balti meistriks. Viimastel aastatel on Avameri leiba teeninud tugevas Saksamaa lauatennise teises Bundesligas.
Lisaks Airile on TalTechi lauatennisistide seas mitmeid tulevikulootusi. Üheks on kindlasti 2003. aastal sündinud Märt Kurvet, kes juba praegu meeste seas Eesti Meistriliiga tasemel tegusid tegemas. 2005. aastal sündinud leedulanna Marija Mikalauskyte on TalTechi esindamas Eesti-Soome Ühisliiga naiskonnas.
Lauatennise akadeemia
Lauatennise eestvedaja Madis Koidu sõnul on eesmärgiks võetud mängida kõikides liigades kõige kirkamatele medalitele ja põhiraskust peaksid kandma meie üliõpilased. Aluse ootusteks annab hea komplekteeritus ja professionaalsed treeningud. Meie tänapäevast lähenemist kinnitab ka fakt, et ainsa klubina Eestis on meie võistkondade treeningutesse kaasatud üldkehalise ettevalmistuse treener ja füsioterapeut.
Koidu tänusõnad lähevad Tallinna Tehnikaülikoolile, kelle abiga on lauatennise ala ülikooli spordihoones kaetud rahvusvahelisele standardile vastava kattega ning soetatud on 20 mängulauda – see kõik annab võimaluse siia tuua ka suuremaid rahvusvahelisi võistlusi.
Lauatennise arengu osas pikemas perspektiivis tõi Madis Koit välja plaani luua lauatennise akadeemia, mis oleks ainulaadne kogu Baltikumis. See tähendab olemasolevate esindusvõistkondade juurde ka noorte ja harrastajate treeninggruppide loomist.
Esimene samm akadeemia loomiseks on tehtud, sest alustatud on noorte treeningutega, kus osalevad ka meie ülikooli töötajate lapsed. Harrastajate grupile, kuhu on oodatud ka ülikooli liikmeskond, on lähiajal plaanis avada juba teine treeninggrupp.
Kui lauatennis pakub huvi, anna endast märku: taltech.lauatennis@gmail.com