Mari Öö Sarv | Fotod: A³ Creative Agency (Nikita Turok)
Kohtusime Jüris ABB Eesti peakontoris ning rääkisime ettevõtte juhatuse liikmega tööstusest ja kõrgharidusest, tööst ja noortest, tehnikast ja tootmisest. Muu hulgas on Leho Kuusk ABB robootikavaldkonna juht, kes käivitas hiljuti robotiseeritud liinide kokkupaneku tootmisüksuse – meie intervjuu ajal pannakse seina taga kokku tootmisliine, kus üks koostisosa on robot, ehk liine, mis hakkavad ise asju kokku panema.
ABB annab TalTechi tudengitele praktikakohti, aitab arendada õppekavasid, annab loenguid, toetab Tudengivormelit, Iseautot ja hulka laboreid, jagab stipendiume… Mis ma nimetamata jätsin?
Koostöönõukoda ja ümarlaud laiemalt teeb koostööd tehnikaülikooli inseneri- ja IT-teaduskonnaga. Osaleme õppekavade koostamisel – olen ka ise mitme õppekava nõukogus –, samuti anname õpioskustest tagasisidet, kui tudeng käib meie juures praktikal. Näeme siin ju kohe ära, millistest oskustest jääb puudu või mida võiks veel õpetada, et noor insener vastaks tööstuse ootustele. Kuna me ise teenindame suurt osa Eesti tööstusest kõikvõimaliku automaatika ja elektrifitseerimise-digimise projektidega, näeme ka seda, milline on tööstuse vajadus noore inseneri oskustele.
Tööstuse kogemust viime tudengiteni ka loengutes. Eelmise aasta kevadsemestril oli ABB-l õppeaine, kus katsime tootearenduse teemadega terve kursuse. 12 loengus rääkisid 12 meie spetsialisti igaüks oma teemal: mida tema töö tähendab, mida peab oskama ja mida ta reaalselt teeb. Mina olin üks neist.
Anname tõesti üliõpilastele ka stipendiume, propageerimaks inseneriharidust, oleme Tudengivormeli üks kahest peasponsorist, osaleme Iseauto projektis, panustame tudengite häkatonis, näiteks ülesannete ettevalmistamisega…
Kõikvõimalikke ühiseid projekte arutame koostöönõukojas rohkemgi – näiteks kuidas tutvustada juba gümnasistidele, milline on inseneri igapäevane töö ehk kes temast inseneriks õppides saab.
Mis te vastu saate?
Kui TalTechil on võimalus pakkuda tudengitele midagi põnevat teha, siis me loodame, et tuleb rohkem tudengeid inseneriasja õppima. Ja mida rohkem on noori, kes õpivad pärast keskkooli inseneriks, seda tugevam on kogu Eesti majandus. Kuna meie oleme üks suuremaid erakapitalil põhinevaid tööandjaid Eestis ja üks suurimaid tööstus-tootmisettevõtteid, siis kui meie sellesse ei panusta, kes siis veel?
Noorte hulk demograafias ja samamoodi inseneriks õppijate hulk väheneb, samas ei ole Eesti tööstus end samavõrra kokku tõmmanud.
Tundub, et noortest inseneridest on suurem puudus kui neile pakutavatest töökohtadest.
Tänapäeva avatud maailmas, kus info ükskõik mis asjast jõuab ükskõik kelleni, ütleks pigem, et iga koolilõpetaja saab endale valida meelepärase eriala, sest tal on nii hea pilt kõigist võimalustest.
Ma arvan, et see võistlus käib mõlematpidi. Kuid vähemalt ABB seisukohast, kuna oleme nii suured ja tuntud ning tegeleme ka taastuvenergia ja keskkonnasäästlike toodete ja lahendustega, mis on noorte jaoks olulised, siis pole meil olnud suuri probleeme uute inseneride leidmisega. Noorte osakaal on meil märkimisväärt ja kui kogukond on noor, siis tõmbab see eakaaslasi ligi.
Ometi püüate juba gümnaasiuminoortesse inseneeriapisikut süstida.
Teeme tõesti tööd selleks, et noored tuleks tehnikavaldkonda, ja kui nad juba on tehnikahariduse teele jõudnud, siis võimaldame praktikakohti – soovitan seda ka kõigile teistele ettevõtetele. Läbi praktika saab õppiv noor paremini aru, mis teda tegelikult huvitab, ja kui kohe pärast esimest või teist kursust saab kusagil päriselt järele proovida, kas see, mida ta õpib, on see, mida ta tegelikult teha tahab, siis võidavad sellest nii tema kui ka tööandja.
Heal juhul saabki noor juba kooliajal esimesed kogemused sellest, kuidas tööl läheb vaja seda, mida koolis õpetatakse ja mida võiks veel juurde õppida. Praktikakogemus aitab tal kindlasti ka oma õpingukava täpsemaks kujundada. Meil oli eelmisel aastal üle 70 praktikandi ja isegi kui nad kõik meile pärast tööle ei tule, saavad nad hangitud kogemusi viia ka teistesse tööstusettevõtetesse.