Tuleviku Loojate innovatsioonivõistlus paneb 7. ja 8. klassi noored lahendama kodukoha tööstusettevõtete jätkusuutlikkuse küsimusi. Soome ja Eesti erialaliitude ellukutsutud võistluse finaali jõudsid Jüri, Kuusalu, Laiuse, Põltsamaa ja Rapla koolide võistkonnad.
Kui palju rõõmu edasijõudmisest ja kui palju kurbust selle üle, et kahe sügiskuu jooksul välja mõeldud ja prototüüpide valmistamiseni jõudnud lahendused ei pääsenud seekord Soome-Eesti tööstusliitude innovatsioonivõistluse finaali 2025. aasta jaanuaris! Nii võiks kokku võtta novembri kolmandal reedel TalTechi Mektorys toimunud Tuleviku Loojate Eesti finaalvooru, kus osalesid kümne Eesti põhikooli 3–6-liikmelised võistkonnad.
Laste reaalsed lahendused
Kõik võistkonnad said endale partneriks ühe samas piirkonnas asuva tööstusettevõtte, näiteks Laiuse Jaan Poska Põhikooli partner oli Estonian Plywood (ESTPLY), Põltsamaa Ühisgümnaasiumil Orkla Eesti, Kuusalu Keskkoolil Tallink ja Rapla Vesiroosi Koolil Akzo Nobel. Õpilased tutvusid septembri alguses oma partnerettevõtetega ja asusid seejärel omakeskis arutama võimalikke lahendusi probleemidele, mida nad ettevõtetes olid kuulnud.
Kuressaare Nooruse Kool tutvus Incap Estonia elektroonikatööstusega ja leidis, et trükkplaatide lakkimine on väga mürgine tegevus, mistõttu töötajad peavad kandma enesekaitsevahendeid ja tootmishoones peab olema väga hea ventilatsioon. Õpilased pakkusid lahenduseks tõmbekapi laadset prototüüpi, kus spetsialistid saavad keerukat tegevust ellu viia, kahjustamata oma tervist ja saastamata keskkonda.
Tallinna Tehnikagümnaasiumi võistkond pakkus aga lihtsa lahenduse trükikojale K-Print, kus ollakse hädas sellega, et kasutamata paberirullid jäävad alatasa tootmises ette ja segavad normaalset tööprotsessi. Liugriiulitega on võimalik jäägid kiiresti ära paigutada ja nii vabastada olulist põrandapinda.
Rapla Vesiroosi Kooli õpilased mõtlesid välja lahenduse, kuidas keskkonnasäästlikult utiliseerida värvijääkidest ja pintslite pesemisel tekkivat jääkvett. Selleks meisterdasid nad kangajääkidest, söest ja tuhast lihtsa filtersüsteemi, millest vett läbi valades vesi suures osas puhastub. Kasutust võiks selline filter leida kõikides koolides, kus kunstitunnis vaja tunni lõppedes oma värvitopsid ja pintslid puhtaks saada.
Võistluse idee sündis erialaliitudes
Aasta tagasi pöördusid Soome Keemiatööstuse Liit ning Toiduaine- ja Joogitööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liidu ning Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu poole ettepanekuga välja mõelda võistlus, kus ettevõtted ja üldhariduskoolid otsiksid koos lahendusi tööstuste tänastele väljakutsetele. Eesti partnerite abiga jõuti kiiresti Tallinna Tehnikaülikooli Tehnoloogiakoolini, kes on sarnaseid võistlusi ja kooliõpilaste programme teinud juba aastaid.
Paari kuuga arenes välja Tuleviku Loojate võistluse kontseptsioon, kus asuksid võistlema põhikoolid üle kogu Eesti ja Soome. Eesti valikusse said Vändra, Jüri ja Tartu Tamme Kool, Põltsamaa Ühisgümnaasium, Tallinna Tehnikagümnaasium, Kuusalu Keskkool, Keila Kool, Rapla Vesiroosi Kool, Kuressaare Nooruse Kool ja Laiuse Jaan Poska Põhikool, kellel sarnastel konkurssidel osalemise kogemus juba varasemast.
Kahe sügiskuuga olid põhikooli vanema astme noored suutnud välja selgitada ettevõtete probleemid, läbi mõelda võimalikud lahendused, neid teaduslikult põhjendada ja ehitada valmis ka esimesed prototüübid. Samaaegselt oli õpilastel kohustus dokumenteerida tehtut ja esitleda oma lahendusi novembris Eesti finaalvoorus žüriile, mille tulemused tegi Mektory laval teatavaks ASi Standard juhatuse esimees Jonatan Karjus.
Õpilaste ideed vormusid prototüüpideks
Kümnest Eesti koolist said edasi Tuleviku Loojate finaali Soome koolidega võistlema viis parimat. Žürii üksmeelne hinnang oli, et edasi oleks võinud lubada kõik kümme, sest õpilased olid üles leidnud ettevõtete reaalsed probleemid ja jõudnud oma arendustööga lahendusteni, millest paljudest võiksid tulevikus saada uued tooted.
Laiuse põhikooli õpilased jõudsidki esimeste toodeteni, milleks on peenrapiire ja kassi ronimispuu, esimesed ostjadki on olemas. Eesti kõige uuema vineeritehase ESTPLY esindaja kinnitas finaalvõistlusel, et Laiuse koolis, kus sel õppeaastal käib ainult 74 õpilast, on ootused kõigile õpilastele kõrged. Neid oodatakse tantsuringi, laulukoori, spordivõistlustel osalema, kuid noortel jätkus jaksu selle kõige kõrvalt veel vanadest vineerirullidest reaalsed tooted valmis teha. Seni on puidutööstus jäägid lihtsalt prügimäele viinud, nüüd on võimalus noorte abil neile uus elu anda.
Suure ootusärevusega vaatavad Eesti võistkonnad juba 16. jaanuaril sealsamas Mektorys toimuvale rahvusvahelisele finaalile, kus kõik ettekanded tuleb teha inglise keeles. Finaalini jäävat aega saab kasutada oma prototüüpide täiustamiseks ja ettevõtetest mentoritelt tagasiside saamiseks.
Eesti on Soomele eeskujuks
Soome Keemiatööstuse Liidu juhtivspetsialisti Anni Siltaneni sõnul on erialaliidu kõige suurem mure Soome põhikooli õpilaste nõrk matemaatika ja loodusainete teadmiste tase. Soome, keda 2000ndate alguses toodi PISA tulemuste tõttu teistele eeskujuks, on selle koha nüüd Eestile loovutanud. „Te teete midagi järelikult väga õigesti, millest meil on õppida,“ sõnas Siltanen. „Eestis on rõhk ka koolivälisel MATIK õppeainetel põhineval huvitegevusel, mis Soomes puudub, ja sarnaneb sellega, kuidas meie lapsevanemad panustavad laste sporditegevusse,“ ütles Siltanen intervjuus Helsingin Sanomatele augustis.
Sellest sündiski idee luua võistlusformaat, kus mõlema riigi põhikoolide õpilased oma innovaatiliste lahendustega mõõtu võtavad. Üritusele on õla alla pannud Soome Haridus- ja Kultuuriministeerium ning Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, samuti Eesti Teadusagentuur, kelle toetusel on see formaat teoks saanud.
Artikkel ilmus Tehnikaülikooli ajakirjas Mente et Manu.