Sisuliselt on Sinikoda kõiki ametkondi ühendav lüli, mille tugevus ilmneb tasakaalustatud valdkondlike probleemide koostöisel lahendamisel.

Koja ülesannetena nähakse kestliku sinimajanduse strateegia ja võtmetegevuste sõnastamist, aga ka tegevuskava ning erinevate ministeeriumite ja nende allasutuste koostöömudeli loomist. „See annab ühtse raami, millest lähtuda terminite kasutamisel, valdkondlike dokumentide koostamisel ja seotud poliitiliste otsuste tegemisel,“ lausus Kindsigo.

Teine praktiline lahendusettepanek oli Sinikoja väljatöötatav tark e-keskkond Digivigri. See koondab kokku info sinimajanduse kohta, mis praegu asub kümnetes e-keskkondades ja andmebaasides laiali. Süsteem hakkab infot pakkuma vastavalt kasutaja enda määratletud rollile – ettevõtja, ametnik vm.

Sinikoja liikmed valitakse põhimõttel, et kaetud on erinevad vaatenurgad – teadus, ettevõtlus, avalik ning kolmas sektor. Koja tegevust juhivad erinevad sektorid kordamööda.

Riigikantselei innovatsioonitiimi Innosprindil osales kokku 17 meeskonda. Nendest ühe ehk sinimajanduse väljakutse oligi lahendada eelkõige killustatusega seotud muresid, mis tulenevad valdkonna jagunemisest erinevate ministeeriumite vahel. Algselt Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kokku kutsutud töörühma oli kaasatud KIK, kolm ministeeriumi, kaks ülikooli ja kaks erialaliitu, töö käigus intervjueeriti ministreid, ametnikke, eksperte, teadlasi ja ettevõtjaid.

Sprindi korraldanud Riigikantselei innovatsioonitiimi ülesanne on muuta Eesti avalikke teenuseid kasutajasõbralikumaks, seda koostöös ministeeriumite ja allasutustega.