Liivamägi kinnitas, et ei soovi küll kellelegi valu, kuid oluline on teatud keerulistest kohtadest läbi käia, et saaksime tugevama vundamendi pealt edasi minna. “Kriiside ajal inimesed mõistavad, et peaks midagi teisiti tegema, et luua lisandväärtust ja oma sissetulekuid suurendada,” sõnas ta.

Tema põhimõtteks on alati olnud, et ainult akadeemilisest haridusest jääb väheks, ise tuleb käed külge panna, turgudel tehinguid teha, kogemusi saada ja seeläbi on võimalik õppida palju kiiremini ja tulemuslikumalt. Nii on ta ise finantsvaldkonnas oma teadmisi täiendanud ning samal ajal alati finantsturgudel investorina tegutsenud.

Liivamägi alustas 2010. aastal investeerimist 2500 euroga, millest tänaseks on kasvatanud investeerimisportfelli mahuga 1,4 miljonit eurot, mis teenib passiivset intressi ja üüritulu üle 6500 euro kuus.

Erinevad varaklassid käituvad majandus­tsükli erinevates faasides väga erinevalt, seega ongi investori jaoks oluline majandustsüklite märkamine. Iga tsükli puhul on varaklasse, mis tõusevad, ning neid, mis langevad. Seda mõistes on investoril võimalik varaklasside vahel paremini žongleerides nii riski kui tootluse osas oma portfelli kasvatada.

“Tahaksin investorina oma portfellis varasid hoida igavesti, ei tahaks midagi müüa, aga mingil hetkel majanduskeskkond muutub ja ma olen riskide maandamiseks sunnitud sel ajal ikkagi ümber positsioneerima,” tõi Liivamägi välja.

Kahanemisfaasis tekkiv ebakindlus viib langusesse

Klassikaliselt jaotatakse majandustsükkel nelja faasi: kasvu-, kahanemis-, langus- ja taastumisfaas. Eestis oli eelviimane langusfaas aastatel 2008–2009. Liivamäe hinnangul nägime väikest langustsüklit 2020. aastal ja tegelikult oleme languses ka praegu. Kui majandustsükli ühe faasi pikkus on klassikaliselt 8–10 aastat, siis langusfaas kestab enamasti 1–1,5 aastat ja ülejäänud osa tsüklist on tõus.

Majandustsükli kahanemisfaasis tarbijate kindlustunne väheneb ja nad pole nõus enam nii palju tarbima. See omakorda saadab signaali ettevõtjatele, et nõudlus nende toodete ja teenuste järele on vähenenud ning pole enam vaja nii palju seadmetesse ja ka tööjõudu investeerida. See jälle saadab signaali tööturule, et nõudlus tööjõu järele on vähenenud. Järelikult ebakindlus tuleviku ees ja palgakasvu osas on suurenenud, mis tähendab, et tarbijad omakorda tõmbavad tarbimist koomale.

“Sellest algab allakäiguspiraal, mis ülikiiresti läheb üle langusfaasiks,” selgitas Liivamägi. “Langusfaasis hakkavad keskpangad rakendama lõtva rahapoliitikat ehk stimuleerivad majandust. See peatab ühel hetkel languse, saavutatakse uus põhi ja selle peale hakatakse ehitama uut majanduskasvu.”

Kuidas Eestil praegu läheb?

Liivamäe hinnangul on Eesti praegu majandustsükli langusfaasis, mis jätkus ka selle aasta teises kvartalis. Seejärel jõuame taastumisfaasi.

Hoogsalt tõusnud euribor vähendab selgelt tarbijate ostujõudu ning ettevõtjate investeerimisvõimekust. “Eesti tarbijate kindlustunne on praegu väga madal. Kõik on äraootaval seisukohal. Oodatakse, mis juhtub, mida teeb euribor, kas palka saab juurde. Ostuotsuseid lükatakse edasi. Oleme nägemas seda nii kinnisvaraturul kui jaekaubanduses,” kirjeldas Liivamägi.

Samas kinnitas ta, et viimased kümme aastat on üles kasvatanud põlvkonna, kes on harjunud, et rahal ei olegi hinda, ning oodatakse, et riik peaks sekkuma intressimäära kehtestamisesse. Normaalses majanduskeskkonnas on aga 2,5–3% euribor täiesti tavapärane raha hind.

Kõrgema euribori puhul on aga pankadel lihtsam kliendi pealt tulu teenida, nii et ta julgustab kõiki, kellel kodulaenu riskimarginaal on praegu üle 2%, astuma pangaga läbirääkimistesse, et üle vaadata, kas see marginaal tõesti peegeldab tänases päevas tegelikku riski.

Kuhu täna raha paigutada?

“Investorina tuleb pidevalt jälgida suurt pilti. Majandustsükli muutumistest annavad märku teatavad ennakindikaatorid. Näiteks olukorras, kus keskpangad trükivad raha juurde ja ujutavad majanduse üle, peaks 3–6 kuu pärast nii ettevõtete kui ka eraisikute jaoks majanduses olukord paremaks minema. Nägime seda ekstreemselt 2020. aasta kevadel,” tõi Liivamägi välja. “Kui tõmbame aga raha pakkumist koomale, nagu praegu, siis sellel on ennakindikaatorina mõju ning sellisel juhul läheb majanduses keerulisemaks.”

Kahanemisfaasis on Liivamägi investorina­ pigem konservatiivne ning hoiab suuremat rahalist puhvrit või on kaitsvamates varaklassides.

“Praegu juhin ma oma portfelli selliselt, et mõtlen, mis saab sügisel. 2022. aasta sügisel muutsin oluliselt oma portfelli struktuuri, läksin rohkem aktsiate varaklassi ning fikseeritud tulumääraga võlakirjadesse ja laenudesse enam raha juurde ei pannud. Nägin siis, et tõenäoliselt hakkab 6–9 kuu pärast majandus taastuma, seega soovisin võtta suuremat riski, et seda riski kõrgema tootlusega kompenseerida. Tõusufaasis peaksid kõige suuremat tootlus pakkuma erinevad aktsiad, kinnisvara ja toor­ained,” selgitas Liivamägi.

Liivamägi tahaks kinnisvara osakaalu portfellis suurendada, aga tema hinnangul on kinnisvarahindade langemine Eestis alles toimumas ning tulevikus saaks osta umbes 15–20% odavamalt. Ajalooliselt võidavad Liivamäe andmetel taastumis- ja kasvufaasis kõige rohkem finants-, tehnoloogia- ja kinnisvarasektor. Need pakuvad kõige suuremat tootlust.

Tänasel päeval ta panganduse aktsiaid aga enam juurde ei osta. Viimasteks tehinguteks olid hoopis laiapõhjalised indeksifondid, kuhu ta reinvesteerib raha, mis tuleb tagasi laenudest ja võlakirjadest.

“Majandustsükli jälgimise eesmärk polegi nii väga tootlust tõsta, vaid esmalt riski vähendada. Ma pole oma 1,4miljonilise portfelliga nii rikas, et võiksin majandustsükli langusfaasis miljoni sellest põhja lasta,” selgitas Liivamägi lõpetuseks.

Börs reageerib ennetavalt, Hiinas alanud koroonaga läks maailma majandus 2020. aastal kahanemisfaasi.

Globaalselt hakkasid langema aktsiate ja toorainete turuhinnad ning kinnisvara. Tõusma hakkasid võlakirjad, sest need olid investorite jaoks turvasadam. Investorid liigutasid oma varad riskantsematest varaklassidest võlakirjadesse, nõudlus nende järele suurenes, pakkumine jäi samaks, seega võlakirjade hind tõusis.

Märtsis 2020 jõudis koroona Eestisse. Tarbida enam ei saanud. Aktsiaturud olid selleks ajaks juba langenud. See oli hetk, mil oli maailmalõpu tunne. Märtsis tegid aktsiaturud oma põhja ning seejärel hakkasid turud rallima. “Intuitiivselt ei tundu see loogiline, kuid aktsiaturud teevad oma põhja majanduse kõige keerulisemal hetkel. Aktsiainvestorid on ette vaatavad ja jälgivad majanduse tulevikuväljavaateid. Selletõttu hakkavadki aktsiad langema veel enne, kui majanduses on keeruliseks läinud, ning tõusevad etteruttavalt varem, kui asjad paremaks lähevad,” selgitas Liivamägi.

Mais 2020 oli ühel päeval nafta hind negatiivne. Toorained tegid oma põhja. Sealt edasi hakkasid toorainete hinnad kasvama. Kui majandus hakkab kasvama, siis erinevate toorainete nõudlus hakkab kasvama ja see viib üles nii toorainete kui ka kinnisvara hinna. Kinnisvarahinnad on samas suure viiteajaga. 2020. aastal ei jõudnud need langema hakatagi. Majandustsükli tõusufaasis hakkavad ka kinnisvarahinnad tõusma.

Kui majandusel läheb väga hästi, siis esimesena hakkavad langema võlakirjade hinnad. Investorid tahavad siis saada osa aktsia- ja kinnisvaraturgude rallist ning müüvad võlakirjad maha, et raha aktsiaturgudele ja teistesse kasvavatesse varadesse paigutada. Aktsiad teevad oma tipu majandustsükli kõige kõrgemas faasis. Olukorras, kus meeleolud ja tunnetus majanduses on väga optimistlikud, näevad aktsiainvestorid, et kaua see nii jätkuda ei saa, ning reageerivad ennetavalt. Seega hakkavad aktsiaturud langema. Alustavale investorile võib selline liikumine tunduda ebaloogiline.

Viimasena alustavad langemist kinnisvara ja toorained. Seda siis, kui majanduses on tõesti asjad läinud halvemaks. Jõuame taas majandustsükli kahanemisfaasi ja majandustsüklite ring algab uuesti otsast peale.