Neid, kes Tallinna Tehnikaülikooli erinevaid töötubasid uudistama tulid, kogunes lõpuks 150. „Rõõm oli näha, et noorte seas on nii palju loodusteaduse huvilisi,“ lausus Sigrid Kirss. „See inspireerib kindlasti ettevõtmisega jätkama.“

Päeva jooksul pakutu oli tõeliselt eriline ja ka intrigeerivate pealkirjade alla koondatud: tund kriminalistikalaboris; helendavad rakud; kust tuleb kahvel?; miks tunnelid kokku ei varise?; teravuse eraldamine mustast piprast. Nii viies valdkonnas ja viie tunni vältel.

Päeva põnevust ja osalejate rahulolu kinnitasid ka tagasiside küsitluse tulemused. Soovitati isegi, et töötubasid võiks edaspidi olla veelgi rohkem. Lemmikute hulka kuulusid kriminalistika labor, DNA eraldamine puuviljast, tulevikutoidud mikroobidest, aga ka füüsikaliste protsesside modellerimise töötuba. “Enim meeldis see, et töötubade läbiviijad olid kõik väga sõbralikud ja toredad, mis tekitas terveks päevaks hea tunde,” kõlas üks hinnanguist.

Piperiin hea, droon veelgi parem

Gätlin Randrüt, kes ise õpib Tehnikaülikooli majandusteaduskonnas, oli kohal kogu perega. „Loodusteaduste päevast saime teada lapse kooli kaudu,“ lausus ta. „Oleme aga ennegi käinud ülikooli korraldatud avatud üritustel. Hea on lastele erinevaid asju/teemasid tutvustada, nende silmaringi laiendada.“’

Pere suurematele lastele meeldis katse, kus piprast prooviti piperiini eemaldada. „Poistele sobivad praktilised asjad, nad soovivad ise käed külge panna,“ tunnistas Gätlin. „Väiksematele jättis aga kustumatu mulje mereökoloogia labori ekskursioonil kohatud droon.“ Sama pere külastas päev hiljem aga ka LIT ehk Leidlike Inseneride Tehnoloogiafestivali, kus väiksemad roboteid katsetasid ning suuremad töötoas ka ise ühe valmis tegid.

Rahul olid ka loodusteaduste päeva töötubade läbiviijad. „Näitasin huvitavaid radaripilte vetikaõitsengutest Läänemeres, aga tutvustasin natuke ka algoritmi tähtsust ja arendamise töövoogu,“ kirjeldas meresüsteemide instituudi vanemteadur Sander Rikka, kelle juhitud töötuba kandis nime ´Kaugseire võimalused´.

Tulevastele tudengitele sai Rikka kinnitada ka seda, et nende tööpõld saab olema lai. „Kui inimene saab aru, millised andmed kuskohast pärinevad ja mida need tähendavad ning tutvub algoritmide arendamisega, on tal võimalik leida töökoht ükskõik millises ettevõttes,“ nentis Rikka. „Öeldakse ju, et andmed on uus kuld.“

Milleks meile äädikakärbes?

Geenitehnoloogia osakonna peaspetsialisti Mari Palgi töötuba kandis nime „Mudelorganismid – miks ja milleks äädikakärbse näitel“. „Tegelen molekulaarse neurobioloogia laboris äädikakärbse kui mudelorganismi poolega,“ kõneles ta. „Kasutame äädikakärbest kui lihtsat tervikliku organismi mudelit oma teadustöö huvides.“

Kõne all olevas labori põhilisteks uurimisobjektideks on roti embrüonaalsed ajust eraldatud närvirakud ja hiire embrüonaalsed tüvirakud, mida kasvatatakse inkubaatoris tassidel.  „Äädikakärbes pakub võimalust testida koekultuuris saadud tulemusi tervikorganismi peal,“ selgitas Palgi. „Meie laboris praegu kasutusel kaks inimese haigusmudelit äädikakärbses – Pitt-Hopkinsi intellektuaalse puudulikkuse sündroomi ja Alzheimeri tõve mudelid –, millest esimese töötasime välja Tehnikaülikoolis ja see on seni maailmas unikaalne.“

Palgi sõnul on Tehnikaülikooli loodusteaduskonnas väike, kuid intensiivne tudengite sootsium, kus kõik saavad algusest peale praktiseerida laborites ja keegi ei jää ilma praktikakohata. „Meie laborid on kaasaegse varustusega, siin tehakse maailmatasemel teadustööd,“ kinnitas ta.  

Fluorestsents ja kemoluminestsents

Kriminalistikalaboris rääkis Tallinna Tehnikaülikooli doktorant-nooremteadur Pille-Riin Laanet sellest, et mõnede keemiliste ja füüsikaliste põhimõtete tundmine aitab mõista nii  seda, kuidas tuvastatakse tundmatute valgete pulbrite seast narkootilisi aineid kui ka seda, kuidas kriminalistid sündmuskohalt verejälgi määravad.

Täpsemalt olid töötoas tehtud katsete aluseks fluorestsentsi ja kemoluminestsentsi nähtused, mis keemikutele veel muudelgi puhkudel abiks on. „Näiteks on fluorestsentsdetektorid väga tundlikud detektorid, mida oma laboris – tõepoolest muuhulgas ka narkootikumide tuvastamiseks – kasutame,“ lausus Laanet.

Loodusteaduste huvilistel noortel soovitab doktorant-nooremteadur TalTechis õppida, kuna siin leidub palju inspireerivaid õppejõude, põnevaid loenguid ja laboreid. Rakenduskeemia ja biotehnoloogia eriala omandamine on aga väga kasulik, kuna õpingud avardavad maailmapilti ja annavad parema arusaama nähtustest meie ümber, lisaks annab see võimaluse nii edasi õppimiseks kui ka tööturule astumiseks. Aga TalTechist endastki sirgub järjest enam uusi iduettevõtteid, mille eesmärk on tänapäevaste aktuaalsete probleemide lahendamine.

Uueks aastaks uued lootused

Looduserialade tudengiks saama innustab ka Sigrid Kirss. „Õppides keemiat ja toidutehnoloogiat saad sa hea arusaama, millest koosnevad erinevad toidud, kosmeetika, puhastusvahendid jne. Geenitehnoloogiat õppides saad rohkem aru, kuidas organismid töötavad, mismoodi haigused tekivad ja kuidas neid ravida,“ lausus ta. „Need on ühed vähesed väljundid, mida annavad loodusteaduskonna erialad, aga mis kindlasti on väga kasulikud isegi siis, kui sa ei soovi tulevikus teha karjääri teadlasena.“

Mis aga puutub Tallinna Tehnikaülikooli loodusteaduste päeva, siis see tuleb ka järgmisel aastal. Juba on korraldajatel, kelle hulka ka Sigrid Kirss kuulub, plaanis suurendada praktiliste töötubade osakaalu. Mõeldakse ka rohkem mõelda erinevate tegevuste peale välialal, see aga sõltub paraku vägagi ilmast. Operatiivsemad püütakse olla töötubades vabaks jäänud kohtade täitmisel ja igaühele just talle sobiva töötoa juhatamisel.