Janis Lõhmus, alumiiniumlaevade tootja Alunaut töötaja, vastas küsimustele õpingutest ja lõputööna valminud nutikast lülitipaneelist.
Hulk Kuressaare kolledži meretehnika ja väikelaevaehituse õppekava tudengeid kasutas lõputöö koostamisel väikelaevaehituse kompetentsikeskuse võimalusi.
Kes Sa oled? Miks otsustasid pärast hulk aega töötamist ülikooli astuda?
Minu nimi on Janis Lõhmus, lõpetan TalTechi Kuressaare kolledžis väikelaevaehituse eriala. Töötan ettevõttes Alunaut elektrikuna, juba 10 aastat. Minu tööülesannete hulka kuulub elektriseadmete paigaldamine ja ühendamine ning elektriskeemide koostamine.
Ülikooli astusin tulevikku silmas pidades. Nimelt soovin magistriõppes elektrieriala inseneriks saada, aga mul puudus kõrgharidus. Kui keskkooli lõpetasin, oli ülikooli kandideerimine lõpueksamite põhine ja minu eesti keele kirjand ei saanud just kõige parem. Õppimisest pole ma siiski kunagi loobunud ja olen töö kõrvalt koolis käinud ning erinevaid kutseõppes pakutavaid erialasid omandanud.
Miks just meretehnika ja väikelaevaehituse rakenduskõrghariduse valisid?
Meretehnika ja väikelaevaehituse programmi tegi atraktiivseks huvi meretehnika vastu, töötamine samas valdkonnas ja võimalus õppida kodu lähedal. Ülikooli astumise plaan keerles mul peas juba ammu ja kui kuulsin, et väikelaevaehituse erialal piisab keskkooli tunnistuse keskmisest hindest ja motivatsioonikirjast, oli asi otsustatud.
Mida lõputöös tegid ja uurisid?
Oma lõputöös koostasin Alunaut FRB projekti raames väikelaeva seadmete juhtimiseks vajaliku lülitipaneeli ja kirjutasin programmi, mille abi lülitipaneel laevas olevad seadmeid juhib. Lülititeks kasutasin impulsslüliteid, programmeerisin Wago e!Cockpit keskkonnas ja riistvaraks kasutasin Wago PLC kontrollerit ja mooduleid. Programmeerimiseks valisin redel-loogika – see on graafiline programmeerimiskeel, mida on suhteliselt lihtne omandada ja hea lugeda. Loogikakontrolleri abiga erinevate signaalide juhtimine ja muundamine osutus keerulisemaks, kui esialgu tundus. Samas kasvas ka huvi antud teema vastu ja mida rohkem süvenesin, seda lihtsamaks programmi kirjutamine muutus.
Mis Sinu lõputööst edasi saab?
Minu lõputöö on praktilise väljundiga, loodud programm ja koostatud lülitipaneel lähevad kasutusse 19-le RIB tüüpi väikelaevale. Ettevõttele Alunaut andis see uue viisi kuidas juhtida laevas olevaid seadmeid juhul, kui on vaja kasutada keerukamaid lülitusi (viitega lülitamine, signaalide teisendamine jne). Programmeeritavaid kontrollereid kasutatakse väikelaevadel üha rohkem, sest riistvara on kompaktne ja on peaaegu piiramatud võimalused kuidas, mida ja millega juhtida.
Kuidas väikelaevaehituse kompetentsikeskus lõputöö koostamisel aitas?
Eelnevalt läbisin ainekursuse „Programmeeritavad kontrollerid“, tänu sellele tekkis üldse mõte antud teemal lõputöö teha. Väikelaevaehituse kompetentsikeskusest sain lülitipaneeli lahenduse katsetamiseks vajaliku programmi koos kontrolleri ja moodulitega. Minu juhendaja, kompetentsikeskuse mehhatroonikainsener Kaarel Koppel aitas mind alati, kui mul abi vaja oli.
Mida õpingutest meenutama jääd?
Kõige eredamalt jäävad meelde ikka kursusekaaslased, kellega koos sai 4 aastat sama teed käidud. Olime üksteisele alati toeks, kui kellelgi abi oli tarvis, nii koolis kui ka koolivälisel ajal. Sain juurde kuhjaga teadmisi tänu professionaalsetele ja mitmekülgsetele lektoritele ja üldiselt jäin kolledžis veedetud ajaga väga rahule.
Janis Lõhmuse selja taga on automaatika õppestend, mida kasutatakse muuhulgas “Programmeeritavate kontrollerite” kursusel.