Teist aastat järjest arendas FS Team Tallinn integreeritud elektrivormeli, mis on võimeline sõitma nii juhiga kui juhita. Suvel osales vormel viiel võistlusel Euroopa eri riikides; kokku üle 50 päeva kestnud võistlusreisilt naasis tiim võidujoovastuses.
Eelmine hooaeg oli tiimile väga raske, just emotsionaalselt. FEST23 näitas küll head kiirust, kuid isegi peale 500 kilomeetri pikkust testperioodi ilmnesid võistlustel probleemid, mis sundisid kestvussõite katkestama. Tiim võttis ennast sellest hoolimata sügisel taas kokku – auto peab töökindlaks saama! Nii valmiski Tehnikaülikooli kuuenda õppehoone keldrikorrusel koos Tehnikakõrgkooli tudengitega FEST24 – FS Team Tallinna ajaloo edukaim vormel.
Meeskonna kommentaar: esimene võistlus sõi tublisti närve
Tänavune võistlusreis sai alguse 8. juuli õhtul, kui võtsime oma bussidest koosneva kolonniga suuna Paldiski sadamasse. Esimene võistlus oli Hollandis ning mõte säästa mugava laevasõiduga üle 600 km autosõitu tundus väga ahvatlev. Ühtlasi oli tegemist tiimi ajaloo esimese Hollandi võistlusega.
10 tundi laevasõitu ja 1400 km hiljem jõudsime oma esimesse peatuspunkti Paderborni ülikooli Saksamaal, kus meie sõprustiim meid hilisõhtul vastu võttis. Paderbornis oli eesmärk veel mõned päevad autot testida – ilmaolud olid soojemad kui Eestis ning ka testimisvõimalused paremad. Suutsime välja sõita tiimi parima aja kaheksasõidus – 4,32 sekundit. Edasi sai minna ainult paremaks.
Aga võta näpust, hiljem suure vihmaga testides sattus akupakki vesi, mis tekitas elektroonika sektsioonis lühise. Niivõrd kiiret tegutsemist ei näe meeskonnas tihti – iga sekund oli arvel, et pakk autost kätte saada ja kahjutuks teha. Pakki välja võttes oli kuulda tugevat praksu – õnneks, peakaitse võttis löögi enda peale ning suurem oht oli seega möödas. Järgnes ligi 36 tundi parandamist ja diagnostikat.
Olime plaaninud Hollandisse sõita võistluseelsel õhtul, kuid akupaki parandus venis ning vaid neli tundi enne meie tehnilise kontrolli ajaakent saime auto taas sõitma. Kiire testiring ja põrutasime Asseni nimelise linna poole, kuhu ligi 3-tunnine sõit. Jõudsime!
Hollandi võistlus on selle poolest teistest erinev, et kaheksasõit toimub märjas. Eestis, olgugi et meil sajab vihma pigem sagedasti, olime saanud kaheksat vaid ühe korra märjal rajal testida. Sellest hoolimata suutsime kvalifikatsioonis näidata head kiirust ja sõita päeva teise aja. Peale kvalifikatsiooni pidime autoga veel disaini finaali jõudma. Kiire riietuse vahetus, auto läikima ja minek!
Järgnes kestvussõidu päev: kõige suurema kaaluga ala, nagu alati. Teadsime, et hetkel liidrikohal olev Grazi tiim pole kestvussõidus nii tugev kui meie ning peab oma vormeli kiirust temperatuuri pärast piirama. Lisaks teadsime, et kuna tegemist on hooaja esimese võistlusega, on paljudel tiimidel probleeme vastupidavusega. Meil aga oli seljataga üle 700 km pikkune testimisperiood.
Esimese juhiga näitas FEST24 head tempot ning konkurentidele me aega ei kaotanud. Ilus oli vaadata, kuidas kõik toimib nii nagu harjutasime. Pärast 11. ringi toimus juhivahetus, meie kiirem juht läks rooli ja tribüünidelt nägime rohelise lipu viibutust. Aga auto ei liikunud. Vormel ei lülitunud sõidurežiimi! Veel mitu minutit katsetasime erinevaid asju, kuid ühel hetkel kõlas raadiosidest: „Kõik!“
Mis seal ikka, neli võistlust oli veel ees ja üldpildis saime rahul olla. Üldarvestuses küll kaheksandad, kuid suutsime näidata, et meid tasub karta.
Austria: dünaamilised alad õnnestusid staatilistest paremini
Mõtlemiseks polnud palju aega, järgmine võistlus Austrias Red Bulli ringil oli juba kahe päeva pärast ning tahtsime veel enne ühe päeva testida ja teha mõned seademuudatused.
Austria tehnilised kontrollid läksid valutult: esimese tiimina oli meil kõik läbitud ja saime harjutusalas veel parameetreid paika sättida. Kuid „staatikutes“ ehk staatilistel võistlusaladel saime pisut vähe punkte ja esimest korda kaheksa võistluse jooksul ei saanud me disaini finaali. Dünaamilised alad olid see-eest head.
Tiimisiseselt teeme nalja, et eelmine aasta olime „tiim staatikud“, nüüd „tiim dünaamikud“. Nii et rajal tuleb näidata, mida suudame! Erinevad tiimid on tugevad eri aladel, meie tugevuseks on kestvussõit. Kiirendus oli Austria võistlusel samuti hea ja punkte me ära ei andnud. Võimalus eest rebida oli suur.
Paljud tiimid on panustanud ventilaatoritele, millega saab mitmekordistada auto survejõudu ehk autot justkui imetaks maa poole. FEST24 on ehitatud teisiti ja see valik on osutunud õigeks – nägime, et paljudel, kes ventilaatoreid kasutasid, oli alatihti probleeme töökindlusega. Kuna nende autod olid aga projekteeritud ventilaatorite võimekusega arvestades, sõitsid nad ilma tunduvalt halvemini.
Austria etapi kestvussõidus ei saanud keegi ventilaatoreid täisvõimsusel kasutada suuresti madalpinge aku mahutavuse tõttu. Nii oli palju suurem roll ülejäänud auto disainis tehtud otsustel. Olud olid head: mitte liiga soe, et jahutuse pärast peaks muretsema. Esimesed ringid olid veidi rahulikumad, ajad tulid iga ringiga alla ja lõpuks olime taas kestvussõidus kiireim auto rajal. Juhivahetus. Kõik kontrolli all, pakki üle poole veel alles, teine, kiirem juht sai vajutama hakata … Ruuduline lipp ja finiš!
Järgnes teine kõige närvesöövam osa: järelkontroll, kus kontrollitakse, et autol poleks lekkeid ega miskit reeglite vastast. Kõigi tiimiliikmete pulss oli niigi juba viimased 20 minutit laes ning siis kontroll … kergendus! Autot lükati kontrollialalt välja ning kõigil oli naeratus näol – jõudsimegi lõpuni ja mitte lihtsalt lõpuni, vaid tegime seda kiiremini kui keegi teine! Eelduslik üldarvestuse tulemus tõotas head, aga midagi ei ole kindel, enne kui karikas käes.
Autasustamine. Kestvussõidu võit käes. Nüüd on ju üsna kindel? Ja siis kõlas: „First place overall: FS Team Tallinn!“ Seda lauset pole meeskonna ajaloos Austrias kunagi kuuldud. Ära tegime! Meeletu.
Teekond siia on olnud pikk. Emotsioonid, mis vallandusid, olid kõvad, rõõmupisarad silmis. Midagi teeme me ikka õigesti! Kuskilt idast tulevad ja teevad kõigile silmad ette, lihtsalt raske töö ja vaevaga! On ikka sõgedad. Läksime sakslastega õlut jooma.
Ungari: uus päev, uued väljakutsed
Hommik. Eestist oli saabunud järgmine seltskond inimesi, kes ootasid pikisilmi isejuhtiva testimist – Ungari võistlus oli kalendris esimene, kus osalesime nii juhiga kui juhita aladel.
Aega järgmise võistluseni? Vähem kui 24 tundi. Ungari ei olnud õnneks üldsegi kaugel. Kohale jõudes oli aga esimene elamus tappev kuumus – auto näitas 40 kraadi. Lisaks olid paljud tiimiliikmed saanud külge viiruse, mis tegi olemise veel ebameeldivamaks.
Dünaamilistel aladel olid olud head: kiirenduses sõitsime hooaja parima aja – 3,38 sekundit – ja kaheksasõidus saime ajaks 4,407 sekundit, mis eelmisel aastal oleks olnud maailmarekord, kuid TU Grazi tiim purustas selle enne meid 4,135 sekundiga.
Kestvussõidu kvalifikatsiooni tingimused olid Ungaris taas ideaalsed: väljas paistis päike ja sooja oli juba mõnus 30 kraadi. Sõitsime välja aja 40,569 ja parimad jäid käeulatusest eemale, kuid jällegi polnud meie ees kedagi ilma ventilaatoriteta. EV + DV tiimidele (EV – electric vehicle, DV – driverless vehicle ehk juhiga ja isejuhtiv klass koos) tehti aga karuteene – pidime alustama hommikul esimesena, et jõuaks akusid laadida ja pärastlõunal isejuhtiva alasid läbida. Hommikul meie juhiga sõitude ajal aga sadas vihma ja pärastlõunaks, kui rajal olid tiimid, kes DV klassis ei sõitnud, oli rada kuiv ja päike paistis.
Vihm meid ei heidutanud, kuid rajal olid ees teised EV + DV tiimid, kes olid aeglasemad. Meie kiireim ring oli küll hea, kuid keskmine tempo jäi alla, kaotasime umbes minuti. Zürichi tiimil oli küll kuiv rada, kuid nende tempo oli kvalifikatsiooniajast kehvem. Juhivahetus toimus sujuvalt, kuid peagi langes ka meie tempo – aku temperatuur oli ohtlikult kõrge. Kuidas see juhtuda sai, õues on ju külm ja vihma sajab? Tegemist oli meie enda tekitatud tehnilise veaga. Reageerisime kiiresti, kuid see maksis ajaliselt ikkagi kätte.
Autasustamisel selgus, et võitsime kiirenduse ja saime kaheksas ja kestvussõidus teise koha (Zürichi tiim võitis), üldarvestuses teine koht.
Edasi Saksamaale, kus ootas meid hooaja suurim võistlus, rajale minemas lisaks meile veel 82 elektrivormeli meeskonda. Taas oli oodata tugevat konkurentsi ja väljakutseid pakkuvaid rajaolusid.
Saksamaa: Saksa autotööstus, värise!
Nüüdseks olime tehnilisi kontrolle nii palju läbinud, et kogu protsess läks väga sujuvalt. Tundsime, et võiksime olla ka staatilistel aladel oma vigadest teatud määral õppinud, kuid reaalsus oli teine: ei tulnud ka Saksamaal kutset disaini finaali.
Mis seal ikka, „tiim dünaamikud“ peavad jätkama. Kiirenduses saavutasime kolmanda koha ajaga 3,458 sekundit, vahed eesmistega punktide mõistes väga väikesed. Kaheksasõidus ei suutnud nii head konkurentsi pakkuda ja pidime leppima viienda kohaga. Kestvussõidu ajaks kujunes kvalifikatsioonis 74,706 sekundit, mis tähendas, et alustasime eraldi finaali grupis ja täiesti lõpus.
Pärast Ungarit olime võtnud eesmärgiks saada isejuhtiv süsteem korralikult tööle, kuna Saksa võistlusel on see osa ka juhiga võistluskategooria punktidest. Selleks et üldarvestuses hästi läheks, ei saa ju 150 punkti tuhandest lihtsalt ära anda! Eesmärk sai täidetud: meie isejuhtiv vormel suutis edukalt ära sõita nii kaheksa kui ka kiirenduse. Super! Üle 120 punkti käes ning samm lähemal üldvõidule.
Kestvussõidu päeva hommik oli vihmane ning ilm äärmiselt muutlik ja ettearvamatu. Meie stardiaeg oli pärastlõunal ja selle aja peale jõudis rada juba täielikult kuivada, kuid veidi enne meie starti tuli uus sahmakas vihma. Vastastiimid olid otsustanud järgida Zürichi tiimi rehvivalikut, kuid meie seda teha ei plaaninud.
Stardini oli jäänud umbes 10 minutit, rada niiske ja kiiresti kuivamas ja kõik teised tiimid olid teinud panuse kuiva ilma rehvile. Uued vihmapilved olid aga näha nii ilmaradarilt kui ka palja silmaga. Otsus lihtne: paneme märja rehvi.
Start! Vihma sadas ja rada oli juba märjem kui 10 minuti eest. Vastastiimide meeste nägudel oli näha muret, aga meie sõitsime justkui kuivas. Sõitjate vahetuse ajal otsustas mitu tiimi rehve vahetada, kuid olid juba kaotanud palju aega. Ka sõidu teises pooles olime kiired, olgugi et rehvi eelist teiste ees enam polnud. Viimane ring, tempo endiselt hea, finišijoon … Võit! Olime Saksamaal kestvussõidu võitjad, jättes kohalikud seljataha.
Vägev! Saksa tiimide kodurajal selline tulemus. Üldarvestuses teine koht, kestvussõidu võit ja üldarvestuse poodiumil ei ühtegi sakslast!
Hooaja viimane võistlus – Itaalia
Itaalias olime kohal vähendatud koosseisus ja nii oli meil „staatikuid“ teha keerulisem, kuid andsime siiski endast parima. Meie üllatuseks saime isejuhtiva klassi äriplaani kaitsmisel finaali ning tagatipuks ka võitsime. Lisaks võitsime nii hinnastamise kui ka disaini kaitsmise tavaklassis. Seega polnudki me enam „tiim dünaamikud“. Saksamaal olime pidanud „staatikute“ tõttu alla vanduma Zürichi tiimile ja leppima teise kohaga, nii et nüüd olid loodud kõik eeldused võiduks!
Kvalifikatsioon – Graz ja eelmise aasta maailmameistrid WHZ Team sõitsid seni parimad ajad. Meie esimene juht sai kirja teise aja, aga viimane juht sõitis väga tasavägiselt ja võitis kvalifikatsiooni 0,1 sekundiga. Nii oli meil taas parim stardipositsioon kestvussõiduks.
Kestvussõidu päevaks ennustati taas vihma – meile mitte midagi uut. Seekord aga lubati tugevat tormi ja seetõttu tõsteti stardijärjekord teistpidi, et juhiga tiimid jõuaksid enne suuremat tormi ära sõita. See tähendas, et alustame esimesena kohe hommikul ja peame teistele tempot tegema. Sõitsime oma sõitu ega teadnud täpselt, mis teiste kiirus oli. Punktivahe Graziga oli väike, mistõttu luges iga sekund. Meie esimese juhi sõit oli stabiilne ja juhivahetusel kõik sujus. Energiat kulutasime täpselt, kuid teadsime, et mõned meeskonnad on efektiivsemad – efektiivsuse eest saab 100 punkti võimalikust 1000-st. Meie teise juhi lõpus läks pisut aega kaotsi akupaki mõõtepunkti temperatuuri tõttu, kuid üldiselt sõitsime hästi.
Autasustamine tõi FS Team Tallinnale eriauhinnad Dallara ja Ferrari poolt ja viis staatiliste alade võitu. Lõpuks kuulutati välja üldvõit – Graz oli teine ja meie esimesed!
Milline hooaeg! FS Team Tallinn oli viiest võistlusest neljal üldarvestuses poodiumil ja nendest kahel võitjana! Meeskonna ajaloos esmakordne kestvussõidu võit Saksamaal ning üldarvestuse teised! Oleme suutnud saavutada selle, mis eesmärgiks võtnud – olla maailma kiireim tudengivormel. Siia on olnud pikk teekond ning kindlasti pole see saavutus ühe aasta, vaid läbi hooaegade kogutud teadmiste ja arendustöö vili.
Artikkel ilmus Tehnikaülikooli ajakirjas Mente et Manu.