Materjaliteadlane ja professor Maarja Grossberg-Kuusk kirjutab portaalis Trialoog, kuidas loodusjanu ja teadushuvi viisid väikese Nõmme tüdruku füüsikalaborisse, ning miks just naised toovad Eesti teadusesse uut valgust, paindlikkust ja tarkust.
Arvamuslugu põhineb autori ettekandel Zonta klubi heategevuslikul konverentsil „Ma olen naine“.
20. mail 1981 sündis siinsamas Tallinnas arstitudengite valvsa pilgu all üks väike tüdrukutirts. Kas ta tol hetkel teadis, milline karjäär teda ees ootab? Muidugi mitte.
Ta kasvas üles Nõmmel, kauni männimetsaga kaetud nõlvadel, kus temal ja ta sõpradel avanes lõputult võimalusi maailma uurida ja katsetada. Ta kasvas raamatuid tulvil kodus, mille akadeemiline õhkkond õpetas küsimusi esitama ja loovalt kahtlema.
Kas on ikka nii, et kui segan sinise ja kollase, saan rohelise? – Mõeldud, tehtud: kohe tuli seda katsetada. Aga miks majas vahepeal elekter ära läheb? Vaat see oli juba põnevam küsimus – miks see juhtub? Järgnesid ohutusõpetused…
Loe edasi Trialoogist