Praegu kehtivad tööohutuse nõuded on üldjoontes universaalsed, kuid nende täitmine võib ettevõtete lõikes erineda. “Erisused tulenevad sageli sellest, kui rangelt neid nõudeid täidetakse,” ütles magistritöö autor Carina Bitšikov. “Näiteks on mõned ettevõtted nõuete täitmisel väga põhjalikud ja järjepidevad, samas kui teistes ettevõtetes tehakse miinimum vajalikust, et vältida trahve.”

Magistritöö “Tööohutuse kultuur Eesti ehitusplatsidel” tarvis ehitusplatsidel tehtud vaatlustega märgatud rikkumistest olid autori sõnul kõige sagedasemad seotud nii käsitööriistade kui ka elektriliste tööriistadega. Rikkumiseks loeti seda, kui puudus vastav kaitsevarustus või kui tööriist ise ei vastanud nõuetele. Rikkumisena käsitleti ka ebasobivaid käiguteid, kus oli oht libiseda või komistada.

“Kõrgustes töötamisel jäeti tihtipeale rakmed lahti või siis need üldse puudusid,” märkis Bitšikov, kelle sõnul pole ettevõtete ja töötajate suhtumise muutumiseks olemas kiiret lahendust.

“Lihtne oleks öelda, et tuleks lihtsalt karmistada kontrolli ja määrata trahve, kuid need meetmed ei lahendaks probleemi tuuma,” tõdes Bitšikov, kes näeb enda sõnul lahendusena teadvustamise suurendamist.

Tööohutusalased koolitused peaksid olema kohustuslikud

Riik võiks Bitšikovi hinnangul luua süsteemi, mis näitaks, kas ja millistes valdkondades on töötaja läbinud tööohutuse alase koolituse. “Sarnaselt esmaabikoolitusele ja juhilubade taotlemisele võiks olla ka tööohutuse kohta õppematerjal, mille läbimine oleks enne tööle asumist kohustuslik. Praegu kasutusel olevat kaardisüsteemi võiks täiendada andmebaasiga, mis näitaks, kas töötaja on läbinud vastavad koolitused,” ütles ta.

“Koolitused peaksid olema kohustuslikud kõigile, mitte ainult tööohutuse eest vastutavatele isikutele. Kahjuks on tööohutusega seotud vead sageli tõsiste tagajärgedega, seega oleks oluline õppida teiste vigadest ja omada oskust vigu ennetada.”

Iga töölõigu kohta võiksid Bitšikovi hinnangul olla näiteks hoiatusvideod, mis aitaksid töötajatel mõista, et õnnetused ei juhtu ainult teistega – need võivad juhtuda ka nende endiga.

“Samuti võiks vaadelda olukorda laiemalt: kõik platsil töötavad inimesed soovivad päeva lõpuks koju oma pere juurde jõuda. Kas katteta ketaslõikuri kasutamine või müüriladumine ilma rakmeteta mugavuse ja kiirustamise tõttu on seda väärt, kui see võib viia tõsise õnnetuseni?”

Tööohutuse tagamiseks tuleks magistritöö autori arvates tõsta esile ka eeskujulikke ehitajaid, kes järgivad ohutusnõudeid ja näitavad teistele head eeskuju.

“Suuremates ettevõtetes, kes tahavad rohkem pildis olla, töötaks võibolla ka mõni tööohutuse alane auhind, samas pisematele ettevõtetele see just pinget ei pakuks,” arvas Bitšikov. “Nende kaasamiseks võiks olla näiteks andmebaas ettevõtetest, kus iga peatöövõtja saab hinnata oma alltöövõtjat ja ka vastupidi. See võibolla tekitaks vajadust hästi silma paista ning siis oleksid ka alltöövõtjad rohkem motiveeritud ise oma töölistele tööohutusnõuete järgimist üle korrutama.”

Tänavu on ehitusel juhtunud kaks surmaga lõppenud tööõnnetust

Tööinspektsiooni kommunikatsioonispetsialisti Dajaana-Jessica Vaheri kinnitusel on viimase viie aasta jooksul ehitussektori tööõnnetuste arv olnud langevas trendis. “Samas ei saa kindalt väita, et langus on põhjustatud sektori ohutumaks muutumisest. Arvestades majanduslangust võib põhjus peituda hoopiski seal, et ehitatakse vähem,” märkis Vaher.

Tänavu on ehitusvaldkonnas toimunud 201 tööõnnetust, millest kaks on lõppenud surmaga. Mullu oli tööõnnetusi 288 ja neist kolm lõppes surmaga.

“Õnnetusjuhtumite peamiseks põhjuseks on paraku endiselt ohutusnõuete eiramine, eraldi võib välja tuua isikukaitsevahendite mittekasutamise,” märkis Vaher, kelle sõnul on puudujääke ka töötajate juhendamise ja väljaõppega, see on aga tööõnnetuste vältimisel äärmiselt oluline.

“Juhendamine ja väljaõpe on vajalik, et töötaja oleks töökeskkonna riskidest teadlik ning oskaks neid vältida ja vähendada. Statistika näitab, et ligikaudu veerand tööõnnetustest toimub töötajatega, kes on tööl olnud alla aasta ehk töötajatega, kes pole saanud tööga alustamiseks piisavat väljaõpet.”

Artikkel ilmus esmakordselt portaalis Ehitusleht.ee 14.10.2024