Uuringu käigus vaadeldi seitsme perearsti juures 63 patsiendi visiiti. Männili sõnul kulutavad perearstid ligi poole ehk 37 protsenti  visiidiajast arvutipõhistele tegevustele ja 63 protsenti toimingutele, milles arvutit ei kasutata. Kõige ajakulukamateks tegevusteks patsiendi visiitidel osutusid nõustamine, anamneesi võtmine, dokumenteerimine ja patsiendi kohta terviseinfo otsimine digiloost või perearsti tarkvarast.

Vaatlusuuring näitas, et arvutis veedetud tööajast kulub valdav osa vaid mõne üksiku tegevuse – andmete sisestamise ja päringute tegemise – sooritamiseks. See viitab olemasolevate protsesside ebaefektiivsusele ja piisava toe puudumisele aeganõudvate toimingute läbiviimiseks. Männil lisab, et see omakorda suurendab perearsti töökoormust, tekitab stressi ja võib viia läbipõlemiseni. Suurimaks põhjuseks on, et perearstide kasutatav kliiniline tarkvara ei toeta täielikult arstide tööprotsesside läbiviimist. Kitsaskohtadena toovad perearstid välja näiteks struktureerimata andmed, vajalike teadete ja kasutajasõbraliku kasutajaliidese puudumise.

Kuigi perearstid nägid patsiendi digitaalse haigusloo ja teiste e-lahenduste kasutamisel ka mitmeid positiivseid külgi, leidsid rohkem kui pooled, et dokumenteerimine, andmete sisestamine ja muu bürokraatlik tegevus moodustab liiga suure osa nende tööajast.. „Ainus tegevus, mille perearstid tõid välja kui dokumenteerimisprotsessi hõlbustava, on võimalus salvestada perearsti tarkvaras tüüpilise haigusloo jaoks ettevalmistatud teksti, mille saab seejärel hiljem kopeerida patsiendi digiloosse. Ehkki see aitab säästa arsti dokumenteerimisaega ning parandada ravikvaliteeti,  sest vajalik teave on eelnevalt koostatud tekstis olemas, ei ole dokumenteerimisaeg siiski piisavalt kiire ja mugav,“ selgitas Männil.

Kui seitsmest arstist kuus leidis, et neil on visiidi jooksul otsese kontakti jaoks patsiendiga piisavalt aega, tunnistasid enam kui pooled, et arvuti kasutamisel on suhtlusele patsiendiga pigem negatiivne mõju. Lisaks mõjutab ajapuudusest tulenev töökoormus arstide vaimset ja füüsilist tervist, põhjustades väsimust ning ärevust, läbipõlemist ja füüsilist inaktiivsust. Stressi, ülekoormuse ja liigse ajakulu vähendamiseks ning vältimiseks tuleks arstide töövoog ümber kujundada nii, et kasutatavad e-lahendused toetaksid võimalikult palju arsti tööd.

Männili sõnul on teadmised perearstide tööajakasutuse kohta olulised, kuna aitavad tuvastada ja lahendada nende igapäevatöös esinevat võimalikku ebaefektiivsust ja uurida uute tehnoloogiate mõju. See aitab vältida arsti kognitiivse koormuse ja stressitaseme tõusu ning läbipõlemist, säästa aega ja vähendada tervishoiurahastajate ning esmatasandi teenuseosutajate kulusid. Lisaks, võimaldavad uued teadmised tarkvaraarendajatel luua innovaatilisi tooteid ja teenuseid, mis on kohandatud täpselt perearstide vajadustele.

Magistritöö tervikteksti leiab siit

Tervishoiutehnoloogia on ainulaadne õppekava Euroopas, mis annab laia ringi oskusteadmisi tervishoiust, IT- st, meditsiinist, majandusest, õigusteadusest, riigikorraldusest, ettevõtlusest ja muudest tervishoiu digitaliseerimisega seotud teemadest. Tervishoiutehnoloogia õppekava koolitab inimesi, kes oskavad uusi tehnoloogiaid ja digitaalseid lahendusi tervishoius analüüsida, välja töötada ja edukalt kasutusse viia.