Majandusteaduskond alustas uue traditsiooniga, milleks on õppeaasta alguse inspiratsiooniseminar. 

Seminari peamine fookus oli tulevikuoskustel aga arutleti ka  algava õppeaasta plaanide ning väljakutsete üle.

Dekaan Mari Avarmaa tutuvustas ülikooli ees seisvatest väljakutsetest, millest olulisemad on seotud rohestrateegia elluviimise, ettevõtlusalase koostöö ümberkujundamise, õppekavade ülevaatamise ning kõrghariduses toimuvate muutuste mõju teadvustamisena. Samuti tõstis ta esile oma sissejuhatuses teaduskonna väärtusi – mõju, julgus ja koostöö. Püüdleme tipptaseme poole samas tagades, et meie tehtav töö oleks oluline ka meie sidusrühmadele, püüame olla ajast ees, hoides samas tasakaalu innovatsiooni ja vastutuse vahel ning usaldame üksteist läbi avatud suhtluse.

Ka teistes kõnedes toodi esile koostöö, kommuniaktsiooni ja inimlike väärtuste tähtsust.

Teadusprodekaan Tiina Randma-Liivi fookuses oli akadeemilise järelkasvu värbamise ning hoidmise olulisus, kuid peatuti ka eetika teemadel, mis viimasel ajal on ka ühiskonda raputanud.

Augusti keskpaigast ametisse asunud õppeprodekaan Kristi Rumma tõi välja märksõnad, millised võiksid olla meie lõpetajad – koostööaltid, uudishimulikud, tulevikule orienteeritud, elukestvad õppijad, probleemide lahendajad, eetilised ja lugupidavad ning loomulikult heade erialaste oskustega.

Teaduskonna arendusjuht Anneli Kalm tutvustas arenguvõimalusi, mida pakume eelkõige akadeemilistele töötajatele enesetäienduseks, samuti üle ülikoolilist EuroTeQ projekti, mis loob uusi võimalusi õppealaseks koostööks.

AI mõjudest arutlesid Jaan Tallinn ning Tanel Kerikmäe. Vestlusest koorus välja, et selle teema osas on väga palju halli ala, mis reguleerimata. AI on tööriist, mis on kõik kenasti „pähe õppinud“, kuid sügavamaid järeldusi see vähemalt hetkel veel teha ei oska. Kas AI tulekuga kaotame töökohti – tõenäoliselt mitte või kui siis ainult neile, kes ei oska muutusega kohaneda. Keeruliseks eetiliseks küsimuseks on ka, et kes vastutab AI tehtud vigade eest, selles selgust pole – firma, kes ta lõi, kindlasti mitte.

Kaija Kumpas-Lenk arutles teemade üle, milline on tuleviku õppija, milliseid oskuseid peaks ta omandama pidevalt muutuvas maailmas, mis on meie strateegia selles osas ning kuidas ülikool saab toetada õppijat.

Päeva viimases paneelis astusid ülesse kolm esinejat – Mari-Klara Stein, Sandra Särav ning Hanno Tomberg teemal, milline on tuleviku töö ja milliseid oskusi, mõtteviise ja suhtumist selleks vaja oleks.

Kõlama jäid mõtted, et uus generatsioon ei tööta enam põhimõttel, et „mul on nii kiire“ (I´m so busy). Kiirustatakse aeglaselt. Õppimises on vaja paindlikkust. 3+2+5 süsteem ei pruugi anda tulevikus häid tulemusi. Mikrokraadid ja ampsu kaupa õppimine saab ilmselt üsna tavapäraseks. Rõhutati elukestva õppe vajalikkust, sest muutused ümbritsevas on niivõrd kiired ja sa pead oskama nendega kaasa minna.

Inspireerituna seminari teemast palusime lõpetada lugu tehisintellektil, küsides tema käest, millised tulevikuoskused on olulised, et toime tulla kiiresti muutuva ühiskonna, tehnoloogia ja tööturu nõudmistega. Üllataval kombel jagame ChatGPT-ga siiski sarnaseid väärtusi ja mõtteviise, mille avaldame muutmata kujul:

Digitaalsed oskused on hädavajalikud tänapäeva maailmas. See hõlmab mitte ainult arvutite ja tarkvara kasutamist, vaid ka võimet mõista ja kasutada infotehnoloogiat ning digitaalseid tööriistu. Oskus analüüsida keerulisi probleeme, tuvastada võimalikke lahendusi ning rakendada tõhusaid lahendusstrateegiaid on väga oluline.  Võime kriitiliselt mõelda, teavet hinnata ja teha teadlikke otsuseid on hädavajalik nii tööl kui ka igapäevaelus. Oskus suhelda ja koostööd teha erinevate inimestega erinevatest kultuuridest ja taustadest on tuleviku töömaailmas üha olulisem. Hea suhtlusoskus, sealhulgas kirjalik, suuline ja mitteverbaalne suhtlus, on hädavajalikud nii tööalases suhtluses kui ka isiklikus elus. Andmete kasvava tähtsuse tõttu on oskus analüüsida ja tõlgendada andmeid. Oskus teha eetilisi otsuseid ja mõista nende mõju ühiskonnale ja keskkonnale on üha olulisem. Oskus mõista ja suhelda erinevate kultuuridega ning mõelda globaalselt on kasvavalt oluline, eriti rahvusvahelises töökeskkonnas. Arusaam rahandusest ja investeerimisest aitab tagada isiklikku rahalist kindlustunnet ja edu.

Need oskused ei ole ammendavad ja võivad sõltuvalt teie erialast ja karjääri eesmärkidest erineda. Tulevikuoskuste arendamine on aga oluline investeering, mis aitab teil olla valmis kiirelt muutuvas maailmas.

Toredat uut kooliaastat!