Palun tutvusta ennast.

Olen pärit Tartust, teadlaste perest ja haridust alati tähtsaks pidanud. Oma akadeemilised kraadid olen saanud kolmest ülikoolist: Tartu Ülikoolist ja Bentley Ülikoolist USAs ning TalTechist. Dekaani rolli jõudsin mõnevõrra ebatraditsioonilist teed pidi, olles kuni 2017 aastani töötanud finantsspetsialisti ja -juhina telekomi-ning pangandussektoris. Vabal ajal meeldib suusatada, sõpradega teatris ja kinos käia ning lemmikkoht lõõgastumiseks on Hiiumaa põhjarannik. 

Millistest Sinu kogemustest ja teadmistest dekaani ametis kasu on?

Tööst instituudi direktorina tean ja tunnen päris hästi meie inimeste igapäevaelu ja oskan ehk mõista, mida nad oma tööks vajavad ning kuidas ülikooli või teaduskonna otsused neid mõjutavad. Enne seda tegutsesin üle kümne aasta tippjuhina erasektoris, Nordea panga juhatuse liikmena Eestis ning Nordea Panga juhtimisarvestuse juhina Baltikumis. Saan sealt saadud ideid ja parimaid praktikaid kasutada – öeldakse, et suurepärased tulemused sünnivad just ühe eluala kogemust teise üle kandes. Lisaks olen alates 2020. aastast Omniva nõukogu liige, mis annab täiendava vaate ärimaastikul toimuvale ning rahvusvaheliste tehnoloogiamahukate ettevõtete tegevusele ja pakub koostöövõimalust parimate tippjuhtidega. Samuti on aastate jooksul kujunenud ülikooliväline suhtevõrgustik, mille kaudu teaduskonna koostööd edendada.

Palun kirjelda oma visiooni, millisena Sa näed majandusteaduskonna arengut.

Nagu hiljuti uuendatud majandusteaduskonna strateegia ütleb, on meie areng kooskõlas ülikooli visiooniga - innovaatiline Eesti jätkusuutlikus maailmas – ning oleme oma tegevusvaldkondades üheks piirkonna juhtivaks haridus- ja teaduskeskuseks. Olen seda meelt, et vähemalt sama tähtis kui visioon, on suutlikkus ambitsioone ellu viia, mille toetamises näen enda üht rolli dekaanina.

Oled maininud, et majandusteaduskond anti sulle üle väga tugevana. Mida tahad dekaanina korda saata?

Nagu hariduses tervikuna, on kriitiline tegeleda järelkasvu teemaga, seda nii eestlaste kui rahvusvahelise taustaga tulevaste õppejõudude ja teadlaste näol. Samal ajal on tähtis kindlustada, et meie olemasolevad inimesed ennast parimal moel realiseerida saaksid.  Kuivõrd ühiskonnas toimuvad muutused järjest kiirenevas tempos, on suur väljakutse olla ajast ees.  Soovime pidevalt õppekavasid ja -õpetamisviise edasi arendada, käsitledes näiteks põhjalikult jätkusuutlikkuse, tehnoloogia- ja andmepõhisuse temaatikat ning arvestades muutusi õppimises, mida on toonud kaasa juba mõnevõrra ununemas koroonaaeg.

Me teame, et majandusteaduskond koondab enda alla nelja õppe- ja teadustöö valdkonda - majandus, ärindus, õigus ja avalik haldus. Mis seisus on majandusteaduskonna õppetöö?

Nagu eelmine dekaan Enn Listra alati rõhutab, oleme Eesti tugevaim majandusülikool. Oleme suutnud olla atraktiivsed paremale osale Eesti gümnaasiumilõpetajatest. Kolmel meie õppekaval on rahvusvahelised akrediteeringud ning meie lõpetajad on tööturul kõrgelt hinnatud. Meie õppejõudude koosseis on väga mitmekesine, üle 30% meie inimestest on rahvusvahelise taustaga, nende seas palju oma ala tippe. Muidugi seab praegune majanduslik ja poliitiline ebakindlus ka meile omajagu väljakutseid.

Sinu enda uurimisteemad keskenduvad finantstehnoloogia ettevõtete arengule ning mittefinantssektori ettevõtete finantseerimisele. Kas Sa palun avaksid natuke neid teemasid?

Üks minu viimaste aastate huvisid on tõepoolest fintechi valdkond. Olen näiteks koos kolleegidega uurinud Eesti ja teiste riikide fintechi ökosüsteemi, selle kujunemist, ülesehitust ja arenguvõimalusi. Selgitame, mis tegurid aitavad ühes konkreetses piirkonnas finantstehnoloogia ettevõtluse kujunemisele kaasa ning teevad sellest tugeva finantskeskuse.

Kas dekaan Mari Avarmaa jätkab ka õppejõuna?

Jah, ikka, ei tahaks mingil juhul sellest elust kõrvale jääda. Õpetan finantsjuhtimise ja majandusarvestuse alaseid ained ja kindlasti plaanin ka edaspidi lõputöid juhendada, nii et tudengid on minu juurde väga oodatud.

Üks üllatus seoses uue positsiooniga?

Üllatused dekaanina on alles ees, kuid üks tore seik dekaaniks saamise perioodist. Kui küsisin ootusi uuele dekaanile, siis ühel kolleegil oli väga konkreetne sõnum: miks ei saa teaduskonna pidudel tantsida? Olen täiesti nõus – tantsida peab igal juhul saama.