Mari Avarmaa on pärit Tartust, teadlaste perest, ja on seetõttu ise haridust alati tähtsaks pidanud. Akadeemilised kraadid sai ta kolmest ülikoolist: Tartu Ülikoolist, USA Bentley Ülikoolist ja Tallinna Tehnikaülikoolist. "Tegelesin erasektoris finantsjuhtimisega, paralleelselt sellega sain doktorikraadi, ja tegutsesin väikeses mahus õppejõuna. 2017. aastal liikusin täiskohaga akadeemilisse maailma, kus alustasin esmalt Tallinna Tehnikaülikooli ärikorralduse instituudi direktorina ja pärast seda strateegilise finantsjuhtimise õppejõuna," meenutas Avarmaa.

Alates 2023. aastast on ta TalTechi majandusteaduskonna dekaan. Arvamaa hinnangul on töö akadeemilises maailmas tähendusrikas.

Ta tunnistas, et teadustöö, juhtimise ja õpetamise tasakaalustamine on tema argitöö üks keerulisemaid ülesandeid. "Mõnikord ei ole lihtne minna õhtul säravana kolmeks tunniks tudengite ette, kui olen varahommikust saati lahendanud juhtimisalaseid väljakutseid ja tööpäeva jagu koosolekuid on seljataga," nentis ta.

"Otsene kokkupuude tudengite ja doktorantidega on väga innustav."

Samas on just otsene kokkupuude tudengite ja doktorantidega väga innustav. "Minu tööd aitab tasakaalustada kolleegide tugi ja teadlik aja planeerimine, mis leevendab administratiivkoormust. Reedesed päevad on kõik broneeritud teadustööks ning sinna muid ülesandeid ei pane," kirjeldas Avarmaa.

TalTech majandusteaduskonna dekaanina on Avarmaal mitu eesmärki, mida täide viia. "Kindlasti soovin ühe olulisema asjana seista järelkasvu eest ülikoolis, teisisõnu toetada noori inimesi, õppejõude ja teadlasi, kes tuleviku ühiskonda hariks ning edasi viiks," kirjeldas Avarmaa. Samuti planeerib ta võimaldada teaduskonna praegustel töötajatel ennast parimal moel realiseerida. Avarmaa soovib ka edaspidi kindlustada, et tehnikaülikooli õppekavades oleks tehnoloogia komponent piisavalt esindatud, just uusimaid arenguid silmas pidades.

Dekaanina alustamise ajast meenub Avarmaal ka üks vahva seik. "Kui küsisin ootustest uuele dekaanile, siis ühel kolleegil oli väga konkreetne sõnum: miks ei saa teaduskonna pidudel tantsida? Olen täiesti nõus – tantsida peab igal juhul saama ning selle lubaduse ka täitsin", muigas dekaan.

Lisaks dekaani tööle panustab Mari Avarmaa aktiivselt teadustöösse ja praegugi on tal käsil mitu uurimisteemat. Näiteks uurib ta kaasaegseid eelarvestamispõhimõtteid ettevõtetes. Avarmaa sõnul on teema oluline, sest eelarvestamisprotsess on ettevõtete finantstöös üks aeganõudvamaid töölõike. "Klassikalist aastaeelarvet ei peeta parimaks planeerimisvahendiks, kuid enamik ettevõtteid on sellele truuks jäänud. Seepärast uurin, millised on parimad alternatiivid ja kuidas neid rakendada," ütles Avarmaa.  

Koostöös kaasautoritega uurib ta lisaks Eesti ja teiste riikide finantstehnoloogia ökosüsteemi, selle kujunemist, ülesehitust ja arenemisvõimalusi. "Oma tegevusega püüame aidata kaasa Eesti fintech sektori arengule ning anname oma panuse fintech strateegia koostamisel," kirjeldas Avarmaa. Termin fintech ühendab endas mõisteid "finants" ja "tehnoloogia", viidates kahe sektori vahelisele kombinatsioonile, mille väljundina tekivad uuenduslikud finantsteenused ja -tooted.

Avarmaa rõhutas, et finantstehnoloogia on Eesti majandusele võtmetähtsusega: tema sõnul toob see Eesti rahvusvaheliselt esile ja loob lisandväärtusega töökohti. Fintech-sektori panus Eesti majanduses on viimaste aastate jooksul pidevalt kasvanud ning selle lisandväärtus moodustab ligi kolmandiku traditsioonilise finantssektorisektori omast. 

"Kuivõrd on tegemist mahuäriga, on ettevõtted koduturu piiratuse tõttu sunnitud keskenduma välisturgudele ja skaleerimisele juba varases arengufaasis, et rahvusvaheliselt konkurentsivõimet saavutada. See on ka edu võti," kirjeldas Avarmaa. Teiselt poolt pärsib turu väiksus valdkonna arengut mitmest küljest: näiteks valmistab probleeme finants- ja tööjõu ressursside vähesus ning välisturgudel nähtavuse saavutamiseks tuleb rohkem ühiselt pingutada.

Kuivõrd seadusandlus ja järelevalve sektorit kujundab, on samuti võtmeküsimus, kuidas saavutada hea tasakaal riskide maandamise, tegevusvabaduse ning innovatsiooni vahel. "Sektoris tegutsevate inimeste sõnul aitaks tihedam koostöö turuosaliste, seadusandjate ja järelevalve vahel, et muuta Eesti rahvusvaheliselt arvestatavaks fintechi keskuseks", kirjeldas Avarmaa. Näiteks Leedus avaldati 2023. aastal riiklik finantstehnoloogia strateegia, mis rõhutab valdkonna prioriteetsust ja aitab erinevate osapooltega koostöö tegevusi kavandada. "Meil on vastava strateegia väljatöötamine rahandusministeeriumi eestvedamisel mitu aastat tagasi algatatud, kuid see on jäänud ootele," nentis ta.

"Mõeldes Eestis või maailmas toimuvale arengule, tunnen muret selle pärast, kuidas tagada Eestis teadmistepõhisus ja kvalifitseeritud tööjõud, mis on meie konkurentsivõime alus," lisas Avarmaa. Kui seni on Eestis seatud eesmärk investeerida teadus- ja arendustegevustesse kolm protsenti SKP-st, siis tema hinnangul on oluline liikuda sihipäraselt selles suunas.

Avarmaa hinnangul on teaduse ja praktika koostöökultuur Eestis alles arenemas ning siin on kõigil osapooltel palju teha, et olla üksteisele lähemal. "Muu hulgas soodustavad seda inimesed, kellel on kogemus erinevatest sektoritest, aidates neil mõista üksteise vaatenurki, eesmärke ja keelt," kirjeldas Avarmaa.

Avarmaa leidis, et koostööle aitab kaasa, kui teadlased kuuluvad ettevõtete nõukogudesse ja sektoriülestesse organisatsioonidesse ning samas kuuluvad ettevõtjad näiteks ülikoolide mõttekodadesse. Avarmaa ise lööb kaasa FinanceEstonia juhatuse tegevuses ning see on tema hinnangul koostööle finantssektori ja ülikooli vahel palju kaasa aidanud. Siiski tõi ta välja, et koostöö võimendamiseks on TalTech asutanud fookustippkeskused, mille abil ettevõtetega erialadeülest koostööd arendada. "Eestis ei ole kuigi palju suuri ettevõtteid, kel võimekust ja harjumust teadusesse regulaarselt panustada, ning olgem ausad, paljudel ettevõtetel ei lähe hetkel piisavalt hästi, et jätkuks tähelepanu ja ressursse teaduskoostööks," nentis Mari Avarmaa.

Artikkel valmis Tartu Ülikooli õppeaines "Publitsistika praktika". 

Aritkkel ilmus Novaatoris