TalTechi majandusteaduskonnal on muljetavaldav hulk vilistlasi, keda on kokku veidi üle 28 000. Koostöö vilistlastega on teaduskonna jaoks oluline, mistõttu on vilistlased kaasatud kõikide õppekavade programminõukodadesse, et õpe oleks kvaliteetne ja jätkusuutlik. Majandusteaduskonna vilistlane ja rahvusvahelise konsultatsiooni- ja audiitorettevõtte PwC partner Teet Tender on bakalaureuse õppekava Rahvusvaheline Ärikorraldus programminõukoja liige. Uurisime, kuidas on ta TalTechis omandatud oskusi rakendanud, mis tööd ta täna teeb ja milline lisandväärtus tekib talle kui valdkonna eksperdile koostööst teaduskonnaga.  

Millisel õppekaval õppisite? 
Olen lõpetanud majandusteaduskonna ärikorralduse eriala magistrikraadiga. Kaalusin ka TalTechi ehitusteaduskonda, aga lõpuks jäi valik siiski majanduse peale. Küll oli TalTech tol hetkel ainus koolivalik, ilmselt mõjutas valikut see, et siin olid õppinud mu isa ja vanem vend oli juba koolis ees. 

Miks just ärikorraldus? 
Mingil põhjusel tekkis huvi majandusvaldkonna vastu juba keskkooli lõpuklassides, sest mäletan, et võtsin keskkoolis õpetajalt majandusgeograafia lisatunde, et kindlustada TalTechi sisse saamine. Pärast bakalaureusekraadi omandamist läksin mõne aasta pärast TalTechis ka magistrantuuri, mille kohta pean ütlema, et see oli hariduse omandamises ikka täiesti teine tase. Olles tolleks ajaks juba mõnda aega ka töötanud, oskasin oluliselt paremini koolis õpetatavat päriseluga seostada, mistõttu oli ka sisuline huvi oluliselt kõrgem. Õppetöö toimus õhtuti ja nädalavahetustel, aga huvitaval kombel oli loengutes/seminarides osalemine värskendav isegi peale rasket tööpäeva. 
Pärast magistrikraadi kaitsmist palus kaitsmiskomisjoni juht Kaie Kerem tõsiselt kaaluda, kas ma ehk ei tahaks ka doktorantuuri astuda, aga tol hetkel jäi see samm tegemata. 

Kus töötate täna ja milline teekond viis Teid tänasele ametipositsioonile? 
Olen täna Rahvusvahelise Konsultatsiooni- ja Audiitorettevõtte PwC partner ning vastutan oma igapäevatöös PwC Balti riikide ärinõustamise valdkonna eest. 
Oma sisulisemat tööalast karjääri alustasin kunagises Eesti Erastamisagentuuris ning kui mingi hetk hakkasin mõtlema järgmiste väljakutsete peale, siis teadsin, et tahan edasi areneda kindlasti rahvusvahelises ettevõttes. Seetõttu, kui nägin, et PwC otsib ettevõtte rahanduse konsultanti, ei kõhelnud hetkegi ning läksin kandideerima. 

Mis on Teie arvates antud valdkonna tugevus tänasel tööturul? 
Ma usun, et taolise hariduse saanud inimesed saavad hakkama väga erinevates ettevõtetes ja ametites. Ehk oleks märksõnaks hariduse laiapõhjalisus. Eesti-suguses väikeriigis, kus värbamine on personaalsem, on konkreetse kooli nimel ehk veidi väiksem väärtus. Samas ei pea ükski tööandja TalTechi puhul hakkama eraldi taustauuringut tegema, et mida ikkagi konkreetselt õpiti. Välismaale suundudes aga on TalTechi nimi isegi olulisem, sest tegemist on ikkagi Eesti ühe juhtiva ülikooliga ning maailmas on ka mitmeid analooge, kus peamiselt tehnikavaldkonnale keskenduv ülikool annab väga kõrgekvaliteedilist majandusharidust. 

Täna olete muuhulgas ka Rahvusvahelise Ärikorralduse bakalaureuse õppekava programminõukoja liige. Mis on Teie roll?  
Olen tõesti mõned aastad olnud Rahvusvahelise Ärikorralduse bakalaureuse õppekava programminõukoja liige. Sattusin sellesse rolli, kuna majandusteaduskonna dekaan Enn Listra kutsus ning tundus, et äkki see on midagi, kus ma praktilise poole pealt saan koolile midagi tagasi anda. Kuna olen akadeemilisest maailmast nüüd pikalt eemal olnud, siis on see ka päris huvitav sissevaade sellesse maailma ning annab arusaamist, milliste väljakutsetega seisavad silmitsi kool ning ka üliõpilased. 
Eks me väliste ekspertidena oleme nõukojas pigem kuulajad, aga oleme proovinud peegeldada meie kui tööandjate ootusi antava hariduse osas ning andnud nõu ka õpetamise suundade osas; näiteks, et minu arvates ei ole otstarbekas pakkuda bakalaureuse tasemel üldist „juhtimise“ õppesuunda, sest ilma vastava kogemuseta on sellisel õppesuunal vähem väärtust. 

On Teil meeles mõni lõbus seik või meenutus oma ülikooli õpingute ajast?  
Kindlasti on neid lõbusaid seiku otsatul hulgal, sest üliõpilastena ollakse ju noored ja siis ikka juhtub. Minul isiklikult on ülikooli aegadest jäänud ühed parimad sõbrad, kellega koos sai nii õpitud kui ka Akadeemia tee ühikas lõbusasti aega veedetud. Ühe markantse seigana meenub, kui nendesamade sõpradega sai trollijuhi palvel kooli sõites trollibussi (nr 9 muidugi) lükatud, et see jälle Taksopargi ristmikult liikuma saaks. 

Mis on üks asi, mida ülikool, teaduskond või õppetool võiks täna teisiti teha, et üliõpilastel kohe parem elu oleks? 
Viimasel programminõukoja koosolekul jäi mulle kõrva, et siinsetel inglisekeelsetel õppijatel on Eestis keeruline leida töökohta, mistõttu soovitaksin koolile aktiivsemat suhtlemist potentsiaalsete tööandjatega, kes on pidevas töötajate värbamise hädas ning ehk aitaks see nii tublisid tudengeid kui siinseid ettevõtteid. 

Mida soovitate peagi eriala valima hakkavale noorele? 
Need ajad on minu arvates möödas, kus noortele öeldi, et valige mingi eriala, sest see tagab teile ameti kogu eluks. Talitada tuleks oma kutsumuse ja südame järgi, sest see on parim tagatis eduks. Kui ma vaatan kasvõi oma vanema poja klassikaaslaste valikuid pärast gümnaasiumit, siis need on nii sümpaatselt eriilmelised, et minul on küll usku meie ühiskonna tasakaalustatud arengusse, kui sellised noored aktiivselt tööturule ja ühiskonnaellu jõuavad. Tänapäeval ei ole keeruline ka eriala vahetada, nii et ei pea kartma seda, et äkki teen vale valiku ja siis pean sellega elu lõpuni hakkama saama.