TalTechi majandusteaduskonnal on muljetavaldav hulk vilistlasi, keda on kokku juba veidi üle 28 500. Läbi aegade on majandusteaduskonnaga liitunud ka erinevaid asutusi, nagu näiteks Concordia Rahvusvaheline Ülikool, Audentese Ülikool, Tallinna Tehnikaülikooli Tallinna Kolledž, Tallinna Tehnikaülikooli sotsiaalteaduskond.

Millisel õppekaval õppisite? 
Alustasin TTÜs õpinguid avaliku halduse erialal, mida toona õpetati magistriprogrammis tehnoloogia valitsemisega paralleelselt. Õppekavad olid uued ja õppejõudude tiim laiast maailmast suurte ülikoolide töökogemusega – see meelitas kooli sisse astuma. Uudsust ja valdavalt inglisekeelset õppekava silmas pidades tuli huvilisi ka väljastpoolt Eestit kokku päris palju, see pigem tuli kasuks ja lihtsustas arutelusid ning rühmatöid loengutes. Üsna kiiresti saime oma kursusega sina peale, mitmete koolikaaslastega oleme suhelnud hiljem ka tööalases elus.

Miks otsustasite just sellel õppekaval õppida? 
Enne kandideerimist õppekavasid sirvides kõnetas mind nende uudsus – õppeainete ülesehitus, eesmärgid, samuti maailmakuulsad välislektorid. Õpingute ajal minu motivatsioon aina tõusis, sest kogu süsteem funktsioneeris, oli mõtestatud ja siht võrdlemisi selge. Varasemate õpingute raames kohtasin erineva stiiliga õppejõude, kellest osad eelistasid akadeemilisust, teised valisid praktilise lähenemise. Toonased sotsiaalteaduskonna õppejõud aga valdasid minu jaoks uusi õppemeetodeid, samuti oli äsja valminud uus õppekompleks, rääkimata vingest raamatukogust. Tagasivaates pandi meid mõtlema ja arutlema, ideid genereerima ja katsetama. Loomulikult oli ka nostalgiat, nt paaril korral toodi ka grafoprojektorgi koridori nurgast välja.
Mäletan hästi ka seda, et suhtlus üliõpilaste, õppejõudude ja teaduskonna töötajate vahel oli hästi aus ning siiras, mis mind kui avalikus sektoris töötavat õppurit väga motiveeris. Esimestel semestritel hindasin enda võimekust muidugi pisut üle, sest tahtsin teadusmagistri õppekavast kõik välja ammutada, võttes rohkelt ka vabaained, nii et mõnel nädalal jäid puhkepäevad ja unetunnidki vahele. Aga töö kiidab tegijat ja kui hästi aus olla, siis saime oma kursusel vist suuremas osas ka stipendiumi, mis üliõpilase palgaks olevate heade hinnete kõrval samuti silmasära juurde tõi.

Kus töötate täna ja milline juhus või tegevus selleni viis?
Täna juhin lennundusvaldkonda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis (MKM) ning esindan meie riiki mitmes välisorganisatsioonis nii Euroopa kui maailma tasemel. Meie ülesandeks on korraldada valdkonna õigusloomet ja teha seda varasemast kvaliteetsemalt ning koos sektoriga ellu viia valdkonna strateegiat, tagada investeeringud ja toetusmehhanismid. Töö on paras katsumus, ent tasub vaikselt küpsevate viljade näol end hästi ära.  
Jõudsin tänaste ülesanneteni oma kolleegi kutsel, kes haaras mind tiimi Estonian Airi pankroti kaasuse lõpusirgel. Kuigi mul sisuline lennundusalane ettevalmistus puudus, siis varasemad õigusalased teadmised tulid esimesest päevast saadik kasuks. Minu töö eeldabki pigem laiapõhjalisemat ettevalmistust ja avatud kaartidega mängimist. Lisaks on mul head kolleegid ja partnerid, kes selle lennu äärmiselt huvitavaks teevad. 
TTÜ õpingutest on jäänud külge see, et uute probleemide korral tuleks vaadata ka maailma praktikaid, partneritega avatult konsulteerida ja arutleda, kahelda ja vaielda, lisada teadus- ja faktipõhisust ning selle järel sättida ka eesmärk täpsemaks. Muidugi on tähtis nautida ka protsessi ja mängu ilu ka avalikus sektoris.

Milliseid põnevaid väljakutseid tänane töökoht pakub?
Minu töö suuremas osas on partneritega suhtlemine, strateegiliste valikute kasuks otsustamine, mis eeldab, et protsessi on avalik ja eeldab avatud koostööd. Ja see töö tulemus tuleb päeva lõpuks kirja panna lihtsas loetavas keeles. 
Sisuliselt on kaasaja üks põnevamaid teemasid muidugi keskkonnahoid lennundusvaldkonnas – kuidas päriselt saavutada emissioonide vähenemine ilma rohepesuta. Lisaks on põnev mõtteharjutus see, mida pakuvad kõigile avatud õhuruumis liikuvad droonid paari aasta pärast – ilmselt leiame vastuse, kuidas jõutakse õhu kaudu kohale toodavast värskest kohvist inimesi vedavate õhutaksodeni.

Mis on Teie arvates antud valdkonna tugevus tänasel tööturul? 
Lennundus on iseenesest suure teaduse ja arenduse potentsiaaliga valdkond, mis vajab spetsialiste nii operatsioonidesse kui arendusse.  Loodan, et oleme kriisiõppused läbinud ja pandeemiaga seotud takistused ületanud, sh ettevõtted suudavad ümberorganiseerimiste ja likviidsuskriisi järel arendustegevustega jätkata.
Olen märganud, et lennundusvaldkonna esindajad kasvavad ja arenevad asjas ning üldiselt jääb inimeste süda valdkonnale truuks. Eesti lennundusharidus on Euroopas üks väheseid tasuta hüvesid, aga enamus lõpetajaid lahkub laia maailma. Pädevuse omandanud spetsialistid on tööturul alati nõutud, sest hoolimata turu kõikumistest on lennutransport täna kiireim viis maailmas liikumiseks, st kasvab ka õhusõidukite ja reisijate arv, seega vaja on nii piloote, teenindavaid eksperte ja personali, lennuliikluse spetsialiste – isegi kui intelligentne arvuti teeb osa tööst tulevikus ära, siis süsteemi ülesehitus ja arendusvajadus koos sisuteadmistega tulevad inimestelt.

On Teil meeles mõni lõbus seik oma ülikooli õpingute ajast? 
Mul õnnestus ühe ainena võtta toonase dekaani loetud ainet kohalike omavalitsuste alustest ja toimeprintsiipidest. Meil oli seal ka päris vahva seltskond, kellest mitmed töötasid õiguskantsleri juures ja erinevates ministeeriumides, nii et üliõpilaste argumentatsioonidest sündis päris palju hulle ideid. Võrdlemisi aine lõpus hakkas Sulev Mäeltsemees üliõpilasi ühekaupa nimepidi tuvastama ja teatas, et ta on loengutes saanud korduvalt rohkem inimesi kui tema nimekirjas leidub. Põnevus üliõpilaste nägudel kasvas ja mina olin lõpus päris üllatunud kui olin ainsana jäänud nimetamata. Selgus, et olin registreerimise jätnud õigel ajal siiski tegemata. Saime kõik koos kõhutäie naerda ja mina natuke lisapabereid täita. Ma usun, et aktiivsus loengus ja vaidlushimu toetas otsust ja kohal käimist koos eksamitulemustega arvestati, nii et õpetlik lugu igatahes kõikidele üliõpilastele, et oma valikud tuleb siiski mitu korda üle kontrollida.
Ja lisan siia väikese punkti ka ühest tehnoloogia rahvusvahelistumise ainest. Nimelt pidime tegema iseseisva uurimistöö ette antud teemal. Ma siiralt imestasin, kui õppejõud Carlota Perez ulatus mulle materjali Facebooki kohta koos lahendamist vajavate ülesannetega. Ma nimelt ei olnud sotsiaalmeediaplatvormi kasutaja ja seda enam oli põnev seda kujunemislugu uurida. Mõne aja pärast valmis samal teemal ka platvormi asutajast Marc Zukerbergist film, mida sõpruskonnas sisu mõttes kaasa kommenteerida sain. Ja olgugi, et lubasin dr Perezile Facebookist eemale hoida, siis paari aasta möödudes sai minust ühe projekti raames siiski ka selle veebilehe kasutaja. Mis teha, nutiajastu ilu ja valu.

Mida soovitate peagi eriala valima hakkavale noorele?
Vali enda jaoks eriala, mis sind kõnetab ja sisuliselt puudutab, sest raskematel õppeperioodidel on kasu sellest, kui valdkond ning seda toetavad kõrvalained päriselt huvi pakuvad. Kõrgharidus on investeering ning sinu võimalus on tulevikus olla tegija ning ühiskonnale kas otseselt või kaudselt „tipikana“ pühenduda, olles teenusedisainer, ekspert või miks mitte ka valdkonnajuht. Enne õppima asumist tee kindlasti põhjalikumat eeltööd, vaata õppekavasid, sh teisi erialasid ja ajaplaani, sest oluline on ülikoolist võtta maksimum ning tegevused ette planeerida, vaba aeg saab sisestatud niikuinii iseenesest. Valesid valikuid tegelikult ei ole, pigem tuleb sul otsustada ja kui vaja, siis ka ümber otsustada. Tähtis, et naudiksid protsessi ja panustaksid südame ning peaga. Maailm on julgete päralt!