Millisel õppekaval õppisite?

Õppisin ärikorralduse magistriõppes arvestuse ja finantsjuhtimise õppesuunal. Kursus kokku oli tõeliselt arvukas, seda oli näha suure auditooriumi loengutes. Mina käisin valdavalt  õhtustes loengutes ja minu õpingute periood oli pikem kui nominaalne kaks aastat, sest vahepeal mu pere täienes ja kool jäi mõneks ajaks tagaplaanile. Ma ei lõpetanud oma kursusega, kellega koos alustasime, aga sõpru ikka tekkis. Koos tegime grupitöid või valmistusime mõneks raskemaks eksamiks.  Tore aeg oli ja kui täna kusagil kohtume, siis juttu jätkub kauemaks.

Miks otsustasite just sellel õppekaval õppida?

Mulle on finantsvaldkond kogu aeg meeldinud, aga vahepeal viis elu mind hoopis turundust ja müüki juhtima.  Ma mingil hetkel sain ikkagi aru, et tahan finantsjuhtimisse tagasi pöörduda ja ühtlasi soovisin ka eesti keeles ennast täiendada. Minu bakalaureuse kraad tuli Ameerika ülikoolist ja ma tundsin, et nt. raamatupidamise teadmised eesti keeles ja eesti seadustest lähtuvalt tuleksid mulle vägagi kasuks.

Kus töötate täna ja milline teekond (juhus/tegevus) viis Teid tänasele ametipositsioonile?

Töötan täna Telia Eestis finantsdirektori ja juhatuse liikmena.  Teekond on olnud mitmekülgne. Alustasin oma tööalast teekonda Tallinna Sadama finantsosakonnast, kus mul oli võimalik väga huvitavatel aegadel saada osa ühe ettevõtte muutumisest ja tegelikult ka kaasaegsem finantsjuhtimine  ning  protsess said loodud just sellel ajal Sandor Liive käe all. Sadamast suundusin rahvusvahelisse hulgifirmasse, kus töötasin mõnda aega hoopiski parfümeeria luksusbrändide turunduse ja müügi valdkonnas juhina. Olen juhtinud ka Viimsi Spa wellness osakonda. Ühel hetkel siiski jõudsin tagasi finantsi ja täpsemalt juhtimisarvestuse juurde. Peale magistrantuuri lõpetamist, aastal 2008, kandideerisin Elion Ettevõtetesse juhtimisarvestuse üksuse juhiks ja olingi tagasi finantsvaldkonnas.  Kõigis minu eelnevates ametites on olnud finantsteadmised olulised ja juhina teadsin ma üsna täpselt, mida ma vajan paremate otsuste tegemiseks. Kas vajalik info alati käepärast oli, on iseküsimus, aga ma usun, et juhina väljaspool finantsvaldkonda töötamine tuli mulle väga kasuks, kuna aitas aru saada, kuidas juhtimine kõige efektiivsemalt toimiks ja mida juhid vajavad paremate ja kiiremate otsuste tegemiseks. Minu soov on olnud muuta ettevõttes finantsüksus avatuks, et see toetaks tervet organisatsiooni ja pakuks  vajalikku abi kõigi tasandite juhtidele. Olen ka teises riigis töötanud. Enne finantsdirektori positsioonile asumist töötasin Norra Telias äritulemuslikkuse osakonna juhina, mis oli väga äge kogemus ja enda proovile panek täiesti võõras keskkonnas.

Milliseid põnevaid väljakutseid tänane töökoht pakub?

Põnev on olnud ja on kogu aeg. See tuleneb juba IT- ja telekommunikatsiooni valdkonnast, mis  areneb pidevalt ja selle arenguga peab olema kursis. Lisaks viimased kolm aastat, see tähendab, et enamus ajast, kui olen finantsdirektorina juhtinud Teliat, on tulnud tegeleda pandeemia kriisi mõjudega ja nüüd siis ka sõda ja energiakriis, metsik inflatsioon ning majanduslangus.  Palju erinevaid riske, mida on tulnud hinnata ja keerulisi otsuseid  teha. Telias finantsjuhina on minu vastutusvaldkond oluliselt laiem kui klassikaline finantsjuhtimine eeldaks. Lisaks raamatupidamisele ja ärikontrolli funktsioonile, on minu vastutusalas ka arveldus- ja võlahaldus, riskijuhtimine, krediidikontroll, sisekontroll ning kogu haldusüksus – toetav personal,  majad ja autod. Ostujuhtimine ja logistika on tsentraliseeritud juhtimisega Telia Grupis, aga kohalikul tasandil vastutan ka selle eest.

Nendes kriisides siplemine tegi mulle üsna kiiresti selgeks, miks on hea, et kõik loetletud valdkonnad just minu tiimi juhtida on. Koostöö sujub hästi, kui sellise kompetentsiga juhid on ühes meeskonnas ja oskavad kokku töötada. Otsused tulid kiirelt ja kaalutletult ning see toetus ja ühtehoidmine ikka rõõmustab mind jätkuvalt väga.  Üks osa loomulikult on teadmised, mida annab kool ja töökogemused, aga juhiks olemist ikka vist sada protsenti õppida ei saa, kui eeldusi pole ja kui see ei ole inimese põhiloomuses. Minule väga meeldib töötada meeskonnaga, seada eesmärke ja nende poole koostöös liikuda. Just nimelt see protsess on ergastav  ja ma pean ütlema, et mul on väga vedanud, sest mind on saatnud õnn juhtida suurepäraseid meeskondi ja olla nende osaks.  Olen ise arenenud, kasvanud ja loonud koos nendega.

Mis on Teie arvates antud valdkonna tugevus tänasel tööturul?

Ma seaksin rõhu just nimelt sõnadele TÄNASEL tööturul! Tänases keerulises keskkonnas hakkama saamiseks ja õigete otsuste tegemiseks on hädavajalik, et oleksid inimesed ja süsteem, mis aitaks aru saada põhjus-seos-tagajärg kolmainusest ja numbrid oskaksid rääkida lugu, mis annab õige suuna kätte.  Raamatupidamine on kohustuslik igas ettevõttes, aga selleks, et sünniks juhtimisarvestus kui süsteem, mis õpetab nägema kaugemale, aitab ebaefektiivsust välja juurida ja leida parimat tasakaalu tulukasvu ja kulude vahel ettevõttes - selleks on vaja eraldi kompetentsi ja väga palju koostööd üle terve organisatsiooni kõigi juhtidega. Mina arvan, et ilma juhtimisarvestussüsteemita täna keskmised ja suured ettevõtted edukalt kindlasti hakkama ei saa.

On Teil meeles mõni lõbus/õpetlik seik/meenutus oma ülikooliõpingute ajast?

Oo jaa! Kõigepealt ma tahan tänada ja esile tuua oma juhimisarvestuse õppejõudu ja oma diplomitöö juhendajat dotsent Tarmo Kadakut. Ma olen päris kindel, et temal on olnud suur roll, et ma just juhtimisarvestuse suunale pöörasin. Silmad suured, kuulasin tema mõtteid, kuidas ettevõttes juhtimisarvestuse süsteemi peaks looma. Tal oligi õigus, et see valdkond ei ammendu tegelikult kunagi, aga peab ära tundma ja aru saama, mis hetkest alates veelgi detailsem juhtimisinfo enam lisaväärtust ei loo ega kaalu üles kulu, mida selle info loomiseks tehakse.

Üks naljakas lugu on mul ka ja see on ajast, kui diplomitöö oli juba kaante vahel ja minu oponendiks oli määratud auväärne professor Jaan Alver. Ma läksin enne kaitsmist temaga kohtuma. Hakkasime siis vestlema ja mingil hetkel sain aru, et see jutt ei käi minu kirjutatud tööst. Kuna professor nii kirglikult rääkis, siis ma ei julgenud teda ka segada ja kuulasin kannatlikult, sest jutt oli huvitav ja ta käsitles ka arvestusvaldkonna tulevikuga seotud muresid ning teda pahandas, miks ikkagi üliõpilased ei lähe teadust selles valdkonnas tegema. Minuga oli kaasas minu väike tütar, kellele tundus professori nõudlik ja konkreetne hääl pahandamisena. Tahtes mind kaitsta, ronis ta mulle sülle ja terve selle aja paitas ja kallistas mind, kui professor rääkis. Pärast, kui koju sõitsime,  ma muidugi seletasin ehmunud lapsele, et professor ei pahandanud minuga, vaid ta rääkis väga tarka ja konkreetset juttu, lihtsalt tema hääl oli tugev.

Kaitsmisel läks kõik suurepäraselt, oskasin kõigile professori küsimustele vastata ja hindeks sain viie.  …ja kes teab  ehk millalgi tulevikus lähengi  teadust selles vallas tegema, millele professor nii kirglikult viitas.

Mida soovitate peagi eriala valima hakkavale noorele?

Tänasel päeval on kombeks kohe peale bakalaureuseõpet minna magistrantuuri ja n.ö ühe soojaga käia haridustee lõpuni. Mina usun, et magistrantuurile eelnev töökogemus tuleb ikkagi kasuks ja annab ehk parema tunnetuse, mis suunas ennast täiendama peaks.

Pere, töö ja kooli ühildamine ei ole kindlasti kerge ülesanne, aga see värskus, uued perspektiivid, mida ülikoolis õppimine annab, kaalub üles pingutuse piinad.