Tehnikaülikooli 100. juubeli eel alustas raamatukogu väga huvitava projektiga – hakkasime digiteerima ülikooli ajalehte Tallinna Polütehnik. Väljaanne hakkas ilmuma 1949. aastal ja ilmus selle nime all kuni 1989. aastani. Tallinna Polütehniku numbritest leiab ülihuvitavat materjali ülikooli ajaloo kohta ning neli aastakümmet ülikooli elu, muresid ja rõõme on nüüd digiteerituna kõigile kättesaadavad raamatukogu digikogus rubriigis „Digiteeritud perioodika“. Selle aja jooksul toimus nii ülikoolis kui ka ajalehe enda sisus tohutu areng.

Tallinna Polütehniku artiklite põhjal tegi kokkuvõtte Katri Mägi | Foto: TalTech arhiiv

Tallinna Polütehnik kui üliõpilasajaleht on läbi aastate püüdnud edasi anda tudengite mõtteid, tegusid, probleeme. Aasta lõpus küsiti ikka meeldejäävat mööduvast ja soove saabuvaks aastaks. Nii palju, kui on inimesi, on ka erinevaid uusaastasoove. Paar tudengite uusaastasoovi aastast 1978:

·         Õppejõud, ärge põhjustage enda kohta ütlust: inimesena on ta tore, õppejõuna võimatu!

·         Soovin, et ka uuel aastal taarat vastu võetaks ... („Otsigem ja leidkem“, 1978)

Detsember on läbi aegade olnud tudengite jaoks kiire aeg, seega jõulurahu saabumise kohta arvati:

Mis rahu siin olla saab, semestri lõpp käes! (Lume, 1967)

Enne pidude hooaja algust püüti ajaleheveergudel joogikultuuri tõsta:

Aastavahetus tuleb ikka pidudega, kus tipikad kipuvad ühes asjas eriti „põhjalikud“ olema. Meie tudeng peab, kui tõesti klaasi tõstab, oskama alkoholi kultuurselt pruukida. Ka see on hariduse üks näitajaid. (Karm, 1979)

Pakub vast huvi, et kui tudeng joob ära 2,5 liitrit õlut, katab ta sellega oma B-rühma vitamiinide päevase vajaduse. Organism saab ka palju süsivesikuid, valke, mineraalaineid ja kuni 1500 kcal. Toiteväärtuse seisukohalt, nagu räägivad teadlased, on mõttekas eelistada õlut kuivale ja dessertveinile ning viinale. Likööri joomine on täiesti mõttetu. (Gornischeff, 1979)

TPI aastavahetuspeod olid legendaarsed. Vana-aastaõhtu pidustustest sai tavaliselt tänu­väärset materjali uue aasta esimese numbri karikatuuride ja följetonide jaoks. Näiteks osaleja muljeid 1956. aasta TPI suurest ball-maskeraadist:

Kella 22 paiku olidki kõik kohad rahvast täis. Vaatamata sellele, et paljud olid tulnud ilma maskideta, oli kostümeeritud külalisigi arvukalt. Puhveti juures, kus müüdi veini ja nalivkat, oli kohe järjekord – igaüks tahtis ju natuke peotuju võtta... Siis aga, kella üheteistkümne paiku, hakkas asi võtma hoopis teist ilmet. Puhvetis lõppesid suupisted – jäid ainult pudelid… Võimlas oli orkester päris „ära vajunud“ seisukorras – väsimus tikkus kallale. Oli küll tehtud iga loo järgi 10-minutiline paus ja iga 4 loo järgi pooletunnine vaheaeg, kuid see ei aidanud. („Kui uus aasta tuli“, 1957)

Pildikesi 1960. a meele­olukalt peolt:

Orkester mängis tantsulugusid, dekoreeritud saal ja näärikuusk lõid meeleolu, mis alles hommikul koos rahvaga peomaja seinte vahelt lahkus. Orkestripalade vahele esineti lauludega ja peeti kõnesid. Mida rohkem kellaosutid keskööle lähenesid, seda elavamaks muutus einelauas ja sööklaruumis. Einelauast võis igaüks oma maitsele ja võimele vastava märjukese välja valida. Siinjuures peab kohe lisama, et mitmed usaldasid oma võimeid liiga palju ja väsisid ruttu.

Korra eest pidid vastutama meie rahvamalevlased. See ülesanne osutus siiski liiga suureks ja mahukaks. On elementaarne, et korrapidamiseks peab kõigepealt ise korralik olema. Rahvamaleval oli oma meestega juba nii palju tegemist, et teiste hulgas korrapidamiseks ei jätkunud lihtsalt aega ja tööjõudu. (Radge, 1961)

Mõnikord ei oldud korraldatud nääripidudega rahul. 1964. aasta peo üle pani nurisema läbiviimiseks valitud kohvik Tallinn, kus õhtu algas järjekorraga riietehoius. Õhtust oodati midagi rohkemat kui kutseliste artistide kontserti: RAMi kvartetti kuulab vist iga tipikas meelsasti, kuid iga asi olgu omal kohal. Rahul ei oldud ka menüüga, sest kui „organiseerida juba laudadega õhtu, siis nii, et laudadel ka midagi oleks!“ Õpetlik lugu tänastelegi ürituste korraldajatele.

Samas, lugedes asjaosaliste kommentaare, polnud pidu siiski kehv:

·         Iga pidu on täpselt nii hea, milliseks sa ise oskad seda endale teha.

·         Kui ägedalt tellisid, polnud viga! (Toomas, 1965)

Intervjuust Glehni lossi baarimehega 1983. aasta avanumbris saame teada, et 80ndate tudengi lemmikjook oli šampanja, kuid seda polnud lossi baaris piisavalt saada (et kõigile tahtjaile jätkuks, kulunuks seda ühe peoõhtuga 20 kasti). Lossi külastajaile soovitas vastutustundlik baarimees külastada restorane ja baare märksa harvem ning mõelda rohkem oma vaba aja sisukale veetmisele, mitte niivõrd alkoholile. Tudengiaeg on ju nii lühike. (Kuus & Reinde, 1983)

Boonus meie ülikooli perele – jõulupuhkus sai alguse 1993. aastal ning selle rõõmusõnumi rektoraadi jõulutervituse näol tõi oma lugejateni ka juba uue nime all ilmuv üliõpilasleht Tehnikaülikool:

Jõulud tulevad, sel aastal loodetavasti valged. Seegi suur rõõm üle hulga aja. Jõulupuhkus tuleb. Esmakordselt sõjajärgsel ajal, võib-olla ka Tehnikaülikooli 75 aasta pikkuses ajaloos üldse. Sellest peaks saama traditsioon. Võtkem siis suusad ja mingem … looduse ilu ja võlu nautima. Ärge tormake, peatuge, vaadake tagasi – ka ajas. Ja mõelgem edasi. Elu polegi nii hull ja ehk hullemaks ei lähe ka. Head libisemist! Kallist jõulurahu kõikidele kolleegidele ja tudengitele. („Jõulutervitus“, 1993)

Uue aasta esimestes numbrites heideti pilk tagasi ja meenutati, milles seisnes meie instituudi töö- ja üliõpilaskollektiivi edu, toodi välja puudusi ja loodeti, et uuel aastal need parandatakse.

Äsjase aastavahetuse pidulike meeleolude puhul lubatagu halbu asju teravalt mitte esile tuua, vaid öelda need välja soovidena uueks aastaks:

·         jätkakem võitlust väljalangevuse vastu kõikides teaduskondades;

·         olgem instituudi majapida­mises ja majandamises heaperemehelikud, alustades sooja reguleerimisest ja säilitamisest ning lõpetades jalgade pühkimisega instituuti sisenedes;

·         teeme kriitikat eesmärgiga parandada tööd, ärgu muutugu kriitika haiglase virisemise kilbiks;

·         olgem kõik alati ja kõikjal instituudi väärikad esindajad;

·         võtkem aktiivselt osa instituudi ühiskondlikust elust ja tööst;

·         saatku kõiki alati hea tuju ja rõõmus meel, mis on edu pandiks kodus ja tööl! (Talts, 1978).

Pole ju paha, võiksime tänagi neid soovitusi järgida!

Pärast jõulupuhkust ootas ees jaanuar – sessikuu. Mõnele õnnekuu, mõnele eksmatikuu, väga paljudele üks pillikeelena katkemiseni pingule keeratud närvikuu… (Linnas, 1983). ■

Kasutatud allikad:

Gornischeff, R. (1979). Kust need õllekõhud tulevad. Tallinna Polütehnik, (40), 3.

Jõulutervitus. (1993). Tehnikaülikool, 3.

Karm, H. (1979). Nagunii..? Tallinna Polütehnik, (40), 3.

Kui uus aasta tuli. (1957). Tallinna Polütehnik, (1), 2.

Kuus, A., Reinde, U. (1983). Lossibaarist. Tallinna Polütehnik, (1), 3.

Linnas, R. (1983). Sessikuu. Tallinna Polütehnik, (1), 2.

Lume, M. (1967). Lumememme reportaaž. Tallinna Polütehnik, (41), 2–3.

Radge, K. (1961). Kui astusime aastasse 1961. Tallinna Polütehnik, (1), 2.

Talts, A. (1978). Mõned meenutused. Tallinna Polütehnik, (1), 1–2.

Toomas, P. (1965). „Kultuurne“ õhtu. Tallinna Polütehnik, (1), 3.