Austatud rektor, professorid, üliõpilased, ülikoolipere nii siin, Tallinnas, kui ka Kohtla-Järvel, Kuressaares ja Tartus. Lugupeetud külalised!

Õnnitlen teid kõiki meie vabariigi saabuva 106. sünnipäeva puhul! Sama vanaks saab sel aastal ka Tallinna Tehnikaülikool.

Mul on suur au olla täna siin koos teiega ja oma mõtteid jagada!

Eile toimus ka Virumaa kolledžis lõpuaktus. Aitäh rektor Tiit Land ja Inseneriteaduskonna dekaan Fjodor Sergejev, et olite meiega. Sageli muudavad maailma ja mõtteviisi just esialgu väiksena tunduvad tegemised. Virumaa kolledži perele ja Kohtla-Järve linnale oli oluline, et olite kohal. Eriti läks meile kõigile südamesse aga Tiit Landi postitus, kus ta märgib: “Ei saa me läbi Virumaata. Ja Virumaa ei saa läbi Tehnikaülikoolita. Kohtla-Järve ei ole ainult tööstuslinn, vaid ka ülikoolilinn.“ Aitäh! Oleme üks Eesti ja üks Tehnikaülikool!

Minu enda elu on olnud lähedaselt seotud nelja Eesti piirkonnaga. Olen sündinud Kohtla-Järvel, omandanud esimese kõrghariduse Tartu Ülikoolis ning jätkasin õpinguid Tallinna Tehnikaülikoolis. Minu vanemad on saarlased, olen töötanud matemaatika- ja informaatika õpetajana Leisi Keskkoolis Saaremaal ja seal on sündinud ka minu vanim poeg.

Alates 1993. aastast algas minu tööelu Kohtla-Järvel ning on sellest ajast peale olnud katkematult seotud Tallinna Tehnikaülikooliga. Just sel ajal toimus Ida-Virumaal - Narvas ja Sillamäel referendum, mis oleks halva pöörde korral saanud saatuslikuks meie äsja taasiseseisvunud riigile. Tänu Eesti juhtide tasakaalukusele ja nutikusele läks tookord kõik hästi. “Meist igaühest sõltub Eesti püsimine.” ütles Lennart Meri, esimene president peale Eesti iseseisvumist.

Mitte kogu seda aega ei ole me saanud elada oma isamaa pinnal vabana. Eesti on väike, kuid ometi piisavalt suur, et igal maakonnal oleks oma eripära ja ainulaadsus. Erinev on olnud ka piirkondade roll iseseisvuse saavutamisel. Siiski oleme ikka õlg-õla kõrval liikunud ühiste eesmärkide suunas. „Ei ole üksi ükski maa,“ laulsime kõik üheskoos taasiseseisvumise ajal.

Ida-Virumaa on oluline piirkond Eesti iseseisvuse saavutamisel ja selle kaitsmisel. Maakonna asukoht teeb Ida-Virumaast strateegiliselt olulise piirkonna nii majanduslikus kui ka sõjalises mõttes. Eesti Vabariigi sisuline sünd otsustati 1918. aastal peetud edukate lahingutega Narva all ning vormistati siis 2. veebruaril Tartu rahulepinguga.

Ida-Virumaa on ja oli oluline kaevandus- ja tööstuskeskus, mis tagab tänaseni Eestile energeetilise julgeoleku ja panustab majandusarengusse. Suur osa Eesti Vabariigi tööstusest aastatel 1918-1940 oli seotud Ida-Virumaale rajatud põlevkivitööstuse ja energeetika ettevõtetega.

Saaremaa asukoht Läänemeres oli võitluses Eesti iseseisvuse eest strateegilise tähtsusega. Saaremaa oli oluline lahinguväli Eesti Vabadussõjas. Saaremaa kuuluvus Eestile on oluline, et kaitsta meie riiki välisvaenlase eest. Just Saaremaalt küüditati ka minu mõlemad vanemad Saksamaale. 1943. aastal võeti minu isa noorukina Saksa sõjaväkke, ta võitles lahingutes

Sinimägedes. Minu ema küüditati koos vanemate ning 6 venna ja õega 41. aastal Siberisse ning evakueeriti kolm aastat hiljem Saksamaale.

Tartu Rahu sõlmimine 1920. aastal lõpetas Eesti Vabadussõja ning kinnitas Eesti Vabariigi iseseisvust. Tartu on oluline Eesti majanduse ja tööstuse osa tänu oma haridus-, teadus- ja innovatsioonikeskustele, elavale ettevõtluskeskkonnale ning mitmekesisele tööstus- ja teenindussektorile.

On märkimisväärne, et just nendes, Eesti riigi jaoks olulistes piirkondades, asuvad Tallinna Tehnikaülikooli regionaalsed kolledžid.

Just need maakonnad seisid Eesti Vabariigi väljakuulutamise eelõhtul eesliinil ning on oma geograafilise asukoha ja ajalooliste sündmustega kujundanud meie riigi arengut ja iseseisvust.

Tallinna Tehnikaülikooli missioon on olla juhtiv tehnika- ja majandushariduse andja, tehnikateaduse ning nutikate tehnoloogiate eestvedaja.

Tsiteerin taaskord president Lennart Meri: “Oma riigi eest vastutame kõik koos ja igaüks eraldi.”. Sama võiks öelda tehnikahariduse andmise kohta. Tehnikahariduse ja -teaduse ligipääsetavuse ja kvaliteedi eest vastutame kõik koos ja igaüks eraldi. Taaskord tuleb tõdeda, et just ühiselt edasi liikudes saavutame oma eesmärgid parimal võimalikul moel.

Eesti teadus on koondunud peamiselt Tallinna ja Tartusse. Kas selleks on majanduslikud, ajaloolised või mõned muud põhjused?

Ida-Virumaa on suurim tööstuspiirkond Harjumaa järel. 2022. aastal panustas Harjumaa SKPsse 60%, sellele järgnesid Tartumaa 12% ja Ida-Virumaa 7%ga. Kui Harju- ja Tartumaal annab lisandväärtuse eelkõige teenindussektor, siis Ida-Virumaal annab selle tulemuse töötleva tööstuse ja energeetika valdkond.

Sel aastal tähistame 65 aastat tehnikahariduse andmisest ja 66 aastat põlevkiviteaduse algusest Kohtla-Järvel. 1959. a alustas tööd Tallinna Polütehnilise Instituudi Kohtla-Järve konsultatsioonipunkt ja mäekateeder. 1969. a avati rektor akadeemik Agu Aarna algatusel TPI üldtehniline teaduskond. See näitab tehnikahariduse olulisust ning pidevust ja samas kannab jätkuvat vastutust selle piirkonna ees.

Tallinna Tehnikaülikool mängib juba täna olulist rolli Eesti eri piirkondade, sealhulgas Ida-Virumaa, Tartu ja Saaremaa arengus ning majanduselu elavdamises. Ülikooli teadus- ja arendustegevus on toonud kaasa uusi innovaatilisi lahendusi, mis on loonud töökohti ja suurendanud majanduslikku aktiivsust. Regionaalsete kolledžite ja nende üle 2000 vilistlase panus on olnud märkimisväärne, aidates kaasa piirkondlike ettevõtete konkurentsivõime tõstmisele ning uute loomisele. Regionaalsed kolledžid, olles tehnikaülikooli käepikenduseks, on oluliselt kaasa aidanud kohalike ettevõtete ja kogukondade edendamisele.

Lisaks pakuvad kolledžid kvaliteetset haridust ja teadmisi kohalikele elanikele, mis soodustab piirkondlike ettevõtete kasvu ja majanduse tugevnemist. Kolledžid toimivad tihedas koostöös

kohalike ettevõtete ja organisatsioonidega, edendades piirkondlikku innovatsiooni ja arengut ning pakkudes nii Kuressaare kui ka ajaloolise kaevanduslinna Kohtla-Järve elanikele uhkust, et nad saavad elada ja töötada ülikoolilinnas.

Lisaks aitab Tallinna Tehnikaülikooli paiknemine regioonides kaasa riigi turvalisuse tagamisele ja elu- ning töökeskkonna parandamisele. Näiteks on veel täna Ida-Virumaal noori, kellele ei ole tagatud põhiseaduslik õigus – oskus rääkida oma riigi - Eesti keeles. See piirab nende võimalusi tööturul ning meie riik kaotab hulgaliselt andekaid noori, sh insenere, kes valivad oma tulevaseks töö- ja pereelu kohaks välisriigi.

Tallinna Tehnikaülikooli panus Eesti piirkondlikku arengusse on hindamatu ning meie ühine vastutus on tagada selle jätkusuutlikkus ja olulisus. Eesti on väike, kuid mitmekesine. Tallinna Tehnikaülikooli missioon on tagada võrdne ligipääs tipptasemel tehnikaharidusele, teadusele ja innovatsioonile kõikides Eesti piirkondades.

Kas me soovime elada Eestis, kus kogu riigi tarkus luuakse kahes suuremas linnas või soovime, et kõik Eesti piirkonnad oleksid elujõulised? Et targad töökohad ja tööstusinnovatsioon oleksid olemas ka teistes piirkondades.

Tallinna Tehnikaülikool tähistab sel aastal samuti oma 106. aastapäeva. Ülikool on olnud oluline partner Eesti iseseisvuse taastamisel ning selle hoidmisel läbi teadus- ja haridustegevuse. Tehnikaülikooli teadlased ja insenerid aitasid kaasa Eesti iseseisvuse taastamisele oluliste tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamise ja rakendamisega.

Ida-Virumaal, Tartus ja Saaremaal elab kokku 25% Eesti rahvastikust. Harjumaal elab ligi kolmandik elanikkonnast. Seega üle pooltele eestimaalastest on tagatud ligipääs kvaliteetsele tehnikavaldkonna kõrgharidusele ja teadusele oma kodukohas.

Ida-Virumaa on ajalooliselt olnud tööstuspiirkond ning suurem osa elanikest on teinud rasket, tervistkahjustavat tööd kaevandustes ja tehastes. Nõukogude Liidu röövmajandus tekitas märkimisväärset kahju Ida-Virumaa elukeskkonnale ning määras ära piirkonna rahvusliku eripära. Ida-Virumaa on keeruline piirkond, elades peale iseseisvuse taastamist üle tööstuslanguse ja töökohtade kadumise. Täna on taas meie maakonnal ees sarnased väljakutsed seoses põlevkivitöötusest väljumise kavaga. Viimastel aastatel on üle elatud mitmed koondamislained. Ühe inimese koondamine mõjutab tegelikult vähemalt nelja täiendava inimese heaolu ja turvatunnet. Ei ole nende inimeste süü, et nad on põlvkondade kaupa olnud seotud suurtööstusega ning väikeettevõtlus ei ole välja arenenud.

Ida-Virumaa on oluline osa Eestist. Maailma õiglase ülemineku meetmed on mõeldud selleks, et toetada piirkondi, kus inimesed seisavad silmitsi raskete probleemidega, mis on seotud kliimaneutraalsusele üleminekuga. Need piirkonnad on enim mõjutatud fossiilkütuste, sh põlevkivi kasutamisest tingitud probleemidest ja tööstuslikest protsessidest, mis tekitavad palju kasvuhoonegaase. Kestliku arengu eesmärkideks on kaitsta demokraatiat, luua tugevat majandust ja paremat elu kõigile, vähendades vaesust ja tagades, et keegi ei jääks maha.

Käivitunud on Õiglase Ülemineku Fondi teadus- ja haridusmeetmed. Hea Tallinna Tehnikaülikooli pere! Ida-Virumaa vajab teie õlga, et käivitada rakendusliku suunitlusega

teadustegevus, pakkuda just selliseid õppekavasid, mis kataksid olemasolevate ja uute ettevõtete tööjõuvajadusi, täienduskoolitusi, mis võimaldaks ümberõpet neile, kes on sunnitud lahkuma traditsioonilisest põlevkivitööstuse sektorist. Ida-Virumaa ootab uusi inimesi nii tööstusesse, õppejõududeks ja teadlasteks, kui ka noori õppima ja tulevikus tööle.

Vahemaa Tallinna ja Kohtla-Järve vahel pole olnud kunagi nii lühike, kui paaril viimasel aastal. Loodan, et järgnevad aastad muudavad selle olematuks. Tänan kõiki ülikooli töötajaid: juhtkonda, teadlasi, kolleege tugistruktuuridest, kes on meie tegemistele õla alla pannud. Meil on veel pikk tee minna, kuid usun, et koos liikudes rikastab see meid kõiki. Aastate pärast saame rahulolevalt tagasi vaadata ning veenduda, et täna tehtud otsused on õiged.

Virumaa kolledži ambitsioon on saada Ida-Virumaal juhtivaks inseneriõppe ja tehnoloogia innovatsioonikeskuseks, mis toetab piirkonna majandusarengut. Seda eelkõige keemiatehnoloogia, energeetika ja robotiseerimise valdkonnas. Põlevkivi on ja jääb Eesti rahvuslikuks rikkuseks. Eestil, sh Virumaa kolledži Põlevkivi Kompetentsikeskusel on vastutus seda teadmist hoida ja väärtustada, edendades seejuures ringmajanduse põhimõtteid ning toetades jätkusuutlikku ressursside kasutamist ja taaskasutamist.

Tartu kolledž on tehnikahariduse “värav” Lõuna-Eestis, kelle eesmärk on pakkuda teaduspõhist ja pedagoogiliselt kõrgel tasemel kõrgharidust. On suur väljakutse seista kõrvuti Eesti suurima ülikooli - Tartu Ülikooliga. Kolledži kõik õppekavad ja teadustöö on otseselt orienteeritud rohe- ja digipöörde elluviimisele.

Kuressaare kolledž on seadnud eesmärgiks naelutada Saaremaa ja kogu Eesti maailma kaardile merenduse valdkonnas. Eesti on mereriik. Merendusega seotud väljakutsed ja ambitsioonid on meie reaalsus ja argipäev. Riigi sajandite pikkune merenduskogemus, ettevõtjate ja kogukonna ootused, ühiskonna vajadused ja tipptasemel insenerid loovad tugeva vundamendi targa mere tippkeskuse loomiseks, innovatsiooni- ja katsealade rajamiseks ning uute lahenduste leidmiseks. Ikka selleks, et julgelt rinda pista homsega ja sama julgelt silma vaadata ülehomsele.

Tallinna Tehnikaülikool on eestvedaja kliimaneutraalse digiühiskonna loomisel, panustab Eesti riigi julgeolekusse, tervisetehnoloogiatesse ning energiasõltumatusesse. Ülikool annab eestikeelset kõrgharidust, mis toetab eesti keele ja kultuuri säilimist ning arendab eestikeelset teadusruumi. On väga oluline, et seda tehakse ühiselt nii Tallinnas, Ida-Virumaal, Tartumaal kui ka Saaremaal.

Tallinna Tehnikaülikool ühendab Eesti mineviku, oleviku ja tuleviku, toetades teaduse, hariduse ja tehnoloogia abil riigi arengut ja ühtsustunnet. On oluline panustada Eesti eri piirkondade ühendamisse ja tulevikuambitsioonidesse.

Unistame ja tegutseme suurelt ning piirideta!

Ilusat saabuvat Eesti Vabariigi sünnipäeva!

Elagu Eesti!

Mente et Manu!