Ida-Virumaa poole vaatavad poliitikud ühelt poolt süüdistavalt põlevkivi kaevandamise ja elektritootmise tõttu. Teisalt aga haletsevalt seoses suurte koondamistega.

Debatis Eesti üleminekul ELi kliimaneutraalsuse eesmärkidele on õnneks ka teadlased hakanud rohkem sõna võtma ja selgitustööd tegema. Näiteks küsimus, kas põlevkivi eelrafineerimise tehast on vaja või mitte, puudutab meid kõiki.

Põlevkivienergeetika tuleviku küsimuste tuum on teadus, haridus ja innovatsioon. Ida-Virumaal on suurepärased eeldused anda tugev panus põlevkivipöördesse, kuna siin asuvad kolm kõrgharidusasutust: Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledž (sh Põlevkivi Kompetentsikeskus), TÜ Narva kolledž ning Tallinna Tervishoiukõrgkooli filiaal, lisaks Ida-Virumaa kutsehariduskeskus.

Möödunud aasta detsembris toimunud õiglase ülemineku ümarlaual küsis üks ajakirjanik, mis saab Virumaa kolledžist, kui põlevkivi enam elektritootmiseks ei kaevandata. Kas ülikool pannakse kinni?! Tegelikult vastupidi, just muudatustega avanevad nii meil kui ka teistel ülikoolidel uued võimalused nii teaduse, hariduse kui ka innovatsiooni osas.

Mis saab Virumaa kolledžist, kui põlevkivi enam elektritootmiseks ei kaevandata. Kas ülikool pannakse kinni?! Tegelikult vastupidi, just muudatustega avanevad nii meil kui ka teistel ülikoolidel uued võimalused nii teaduse, hariduse kui ka innovatsiooni osas.

Hakkame juba õppekavadesse olulise osana sisse viima alternatiivenergeetika teemasid, eeskätt tuuleenergeetikat. Jätkame tööstuse digiteerimise ning suurandmete analüüsimise valdkonna tugevdamist. Põlevkiviõli eelrafineerimise tehase rajamist toetavad meie kütuste ja keemia tehnoloogia õppekavad ning Põlevkivi Kompetentsikeskuse uuringud. Oleme välja töötanud uued täiendusõppekavad.

Euroopa Komisjon kuulutas välja Euroopa rohelise kokkuleppe üle triljoni euro suuruse investeerimiskava. Olen nõus Taavi Madiberkiga (PM 22.01), et see on Eestile ning eelkõige Ida-Virumaale suur ärivõimalus. Meie ülesanne on see ära kasutada.

Õiglase ülemineku planeerimise kohtumistel Ida-Virumaal on toodud hariduse valdkonnas välja vajadus regionaalsete kolledžite hariduse tugevdamiseks ja jätkusuutliku rahastuse tagamiseks riigieelarvest. Ühe prioriteedina on arutelu all võimalused CO2 kinnipüüdmiseks ja kasutamiseks, mis omakorda nõuab nutikaid lahendusi ja spetsialiste. Tähelepanu pöörati ka jäätmete kasutamisele ringmajanduses, uute maavarade kasutuselevõtmisega kaasnevate mõjude hindamisele, hariduse kvaliteedi tagamisele ning ettevõtlikkuse tõstmisele.

Ida-Virumaa tööandjad mõtlevad tõsiselt, kuidas luua oma töötajatele uusi töökohti, enne kui põlevkivi kaevandamise ja põletamisega seotud töökohad kaovad. Siin on erilise tähtsusega spetsialistide ümberõpe, milles on regionaalsetel kõrgkoolidel vaja ära teha põhitöö.

Meie hääle peab tegema kuuldavaks loomisel olev Ida-Virumaa teadusnõukogu, mille eesmärk on lähtuvalt piirkonna eeldustest ja ressurssidest esmalt sõnastada arenguvajadused ning seejärel leida neile teadmispõhised majandus-, sotsiaal-, keskkonna- ja rohemajanduslikud lahendused.

Ettevõtjate ja kõrgkoolide koostöös on võimalik saavutada võimalikult sujuv põlevkivipööre. Mõlemapoolne tahe selleks on olemas, kuid samasugust teadus- ja teadmispõhist lähenemist ootame ka poliitikutelt.

Arvamuslugu on avaldatud Postimehes 29. jaanuaril 2020. Artikkel SIIN.