Mare Roosileht,
TalTech Virumaa kolledži direktor

Poleemika Eesti põlevkivienergeetika tuleviku valikutest kõnetab Virumaa kolledži õppejõude ja teadureid otseselt. Seal, kus paljud näevad õigustatult suuri probleeme, näeme meie ka uusi võimalusi.

Põlevkivitööstus areneb õlitootmise suunas vastavalt kehtivale energiamajanduse arengukavale ja kliimapoliitika põhialustele. Suund põlevkivist vedelkütuste tootmisele toetab sihti energiasõltumatuse tagamiseks.

Eesti Energia ja Viru Keemia Grupp on võtnud suuna põlevkiviõli eelrafineerimistehase ehitamisele juba lähitulevikus. Rajatav tehas on võimeline ümber töötlema kogu Eestis toodetava põlevkiviõli, arvestades sektori ettevõtete pikaajalisi prognoose. Nõudlus vedelkütuste järele kasvab maailmas autoriteetsete analüüsikodade hinnangul vähemalt aastani 2040 ja hind püsib konkurentsivõimelisena. Ettevalmistamisel on ka uue Enefit282 õlitehase investeerimisotsus. Õli tootmine on täna kõige efektiivsem ja keskkonnahoidlikum väljatöötatud tehnoloogia põlevkivi väärindamiseks. Just eelpoolmainitud investeeringud loovad nii Virumaa kolledži arendusrühmadele kui ka kolledži osana tegutsevale Põlevkivi Kompetentsikeskusele uued perspektiivid.

Vedelkütuste tootmine ja väärindamine loob Ida-Virumaale täiendavaid töökohti ning vähendab energiasektori transformatsioonist tulenevaid sotsiaalseid pingeid.  Peame vajalikuks jätkuvalt koolitada nii põlevkiviõli eelrafineerimistehasele kui ka laiemalt põlevkivisektorile vajalikke spetsialiste nii tasemeõppe kui ka täienduskoolituste kaudu. Ida-Virumaa kontekstis pakub põlevkiviõli tootmine tööhõivet ja väga head palka just haritud spetsialistidele.

Põlevkivi Kompetsntsikeskuses on juba aastaid tegeletud põlevkivist vedelkütuste tootmise tehnoloogiate arendamisega. Keskus on Ida-Virumaal ainuke teadus- ja arendusasutus. Tihe koostöö regionaalsete energiaettevõtetega on võimaldanud meie akadeemilisi teadmisi suhteliselt kiirelt viia praktiliste rakendusteni.

Eesti on põlevkivi töötlemise mahult maailmas esikohal. Ajal, mil maailma naftaväljadel toimuvad terroriaktid ning igal hetkel võib puhkeda sõjaline konflikt, muutub õli tootmine meie oma põlevkivist meile strateegiliselt üha tähtsamaks. Seda toetab ka fakt, et Euroopa sõltub väga suuresti energia impordist, vajaminevast vedelkütustest imporditakse koguni 90%.

Põlevkivist õli tegemine on oluliselt keskkonnasõbralikum ja efektiivsem kui selle põletamine elektri tootmiseks. Üha rohkem tegeleb meie kompetentsikeskus ka mitmete ringmajanduse lahendustega, näiteks tehnoloogiatega kütteõli tootmiseks kasutatud autorehvidest või plastijäätmetest. Vanarehvid on Eesti Energia seejuures alternatiivse materjalina õlitoomises juba kasutusele võtnud.

Kolledž hoiab maakonna intellektuaalset taset

Virumaa kolledži trumpideks on pikaajalised teadmised ja kogemused ning toimiv rakendusuuringute teostamise võimekus. Omame pikaajalist koostöökogemust Eesti ettevõtetega, millest on välja kasvanud nii toimiv kontaktvõrgustik kui ideepank.

Lisaks hariduspoliitilistele ülesannetele täidame ka olulist regionaalpoliitilist rolli. Mõjutame nii Kohtla-Järve kui Ida-Virumaa arengut juba ainuüksi oma olemasoluga, lisades siinsele regioonile prestiiži.

Virumaa kolledžid panustab kõrgemat lisandväärtust loovate töökohtade tekkimisse. Samuti ümberõppesse, et spetsialistid leiaksid piirkonnas haridusele vastavat tööd võis saaksid omandada haridust, mille järele on nõudlus.

Kokkuvõttes oleme kõike eelnevat arvestades jõudnud meie energeetika üle toimuvas debatis selgele seisukohale. Põlevkivi oli, on ja jääb Ida-Virumaa tarkade kiviks.

Artikkel ilmus esmakordselt Eesti Päevalehes 26. septembril.