Mare Roosileht, Virumaa Kolledži direktor | Foto: Heiki Laan

Loodetavasti valmib ülikooli tasandil lähiajal ka regionaalhariduse ja -teaduse arendamise kava, kus on selgelt välja toodud ootused kolledžitele ja ülikooli panus teaduspõhisesse õppesse regioonis.

Veebi- ja hübriidõpe võimaldab piirideta haridust sõltumata õppurite asukohast. Vastuvõtu avamine TelTechi instituutide erialadele näiteks Kohtla-Järvel, Tartus või Kuressaares ei tohiks olla enam raketiteadus, eriti tehnikaülikoolis ja ajal, mil üha rohkem on võimalik õppida kursustel välisülikoolides. Üheks suurepäraseks näiteks on vastuvõtu avamine Kohtla-Järvel äriinfotehnoloogia magistriõppekavale. 2019. aastal asus pilootprojektis õppima 8 tudengit, neist 5 tööstusettevõttest. Sel aastal lõpetab 6 õppurit (lisaks 2 talvel), kellest nelja lõputöö valiti õppekava parimate hulka ning parim neist on kutsutud presidendi vastuvõtule.

Miks aga peaks üldse pakkuma õppetegevust regioonis ja kes sellest võidab? Tsiteerin siinkohal äriinfotehnoloogia magistrikava programmijuhti Gunnar Pihot, kes võttis esimesena julguse astuda suure sammu Ida-Virumaale lähemale:

„Ma nägin viit asja: teil on tööstus ja sellel on vajadus inimeste koolitamiseks; tööstuses on inimesi (ka PhD tasemel), kes võiksid teisi õpetada; teil oli sessioonõppe võimekus ja üliõpilaskodu, seega saab tulla üliõpilasi ka kaugemalt; see on reaalne regionaalpoliitika; teil oli tahtmist ja motivatsiooni seda teha.

Ma arvan et me kõik oleme võitnud ja ilmselt eelkõige need üliõpilased, kes lõpetavad. Kui nende edasine elu on natukenegi õnnelikum (ja uuringud toetavad, et haridus on õnnelikuma elu tegur), siis on võit ikka väga suur. Siis on meil ka tulevasi üliõpilasi.

Ilmselt IKT areng ja kaugtöö võimalused teevad meid kõiki regionaalpoliitika elluviijateks. Olen ka ise piltlikult nii töötanud, et esmalt telekoosolek Kyotos (kliendid), siis koosolek Hamburgis (ülemused), siis koosolek Tallinnas (meeskond) ning seejärel ajasin Kohilas ennast voodist välja ja läksin hambaid pesema. Oskame nüüd nii töötada ja ka õppida, et ei pea kusagile kohale sõitma.“

Järgnevatel aastatel on Ida-Virumaale tulemas 340 milj eurot õiglase ülemineku rahastust, lisaks teised ELi programmid. Kasutagem seda ühiselt mõistlikult, et muuta Ida-Virumaa, Tartu ja Kuressaare õppekavad teaduspõhisemaks, aidata ettevõtetel lahendada päriselu probleeme ning tuua pealinna teadus ja haridus maakondadesse.