Mare Roosileht, Virumaa Kolledži direktor | Fotod: Dmitry Matveev ja Virumaa Kolledž

Tallinna Tehnikaülikool on välja töötamas uut arengukava. Ülikoolil on kolm missiooni: õpetamine, teadus ja tugi ühiskonnale. Ka ülikooli nõukogu soovitatud üks arengukava lähtealuseid on suurendada nähtavust ühiskonnas, aidata kaasa Eesti majanduse ja ühiskonnaga suurema sidususe saavutamisele ning olla tehnoloogiahariduse populariseerija. Ühiskonna teenimine on väga lai mõiste, kuid kindlasti hõlmab see ka ülikooli panust regionaalarengusse. Arengukava koostamise ajurünnakul märgiti kahjuks vaid ettevõtluskoostöö töörühmas ära interdistsiplinaarse ettevõtluskoostöö arendamine regionaalselt koos ülikooli kolledžite ja kompetentsikeskustega.

Tänapäeva maailmamajanduse võtmesõnad on kliimaneutraalsus, rohepööre, digitaliseerimine. Eestis räägitakse õiglasest üleminekust taastuvenergiale ja kliimaneutraalsele majandusele ning seda peamiselt Ida-Virumaa kontekstis. Koostamisel on Ida-Viru maakonna CO2 kasutamise arengustrateegia, Ida-Viru maakonna äriplaan 2021–2030+ ning 2021. aasta jaanuaris valmib Ida-Virumaa õiglase ülemineku kava. Kõikides nendes strateegiates ja plaanides on võtmeroll Tallinna Tehnikaülikoolil. Virumaa Kolledži näol on ülikoolil maakonnas tugev hariduspartner nii piirkonna kui ka laiemalt Eesti ettevõtetele. Kuidas ühendada Ida-Virumaal olev haridusvõimekus, tuua sisse Eesti ja välisriikide ülikoolide kompetentsid – see on võtmeküsimus. Regionaalhariduse toetamine annab uue hingamise kogu maakonnale: võimaldab luua uusi tarku ametikohti, tuues maakonda võimekaid inimesi, kes osalevad aktiivselt nii maakonna kui ka kogu Eesti ühiskondlikus elus. Missugused on regiooni ootused ülikoolile?

Taseme- ja täiendusõpe

Virumaa Kolledž on ainus ainult tehnilist kõrgharidust pakkuv kolledž ning kõik õppekavad kuuluvad Eesti jaoks prioriteetsetesse valdkondadesse. Rakenduskõrghariduse õppekavadega on kaetud enamik tehnikavaldkondi: infotehnoloogia, automaatika, keemiatehnoloogia, masinaehitus, energeetika ja mäendus. Kolledž on koolitanud üle 1000 spetsialisti, kes on aidanud kaasa põlvkonna vahetusele piirkonna ettevõtetes. Ümber- ja täiendõppe on läbinud sajad piirkonna ettevõtete töötajaid, kelle jaoks oleksid töö kõrvalt õpingud Tallinnas ja Tartus jäänud kättesaamatuks. Kolledži baasil toimub vastuvõtt kahele magistrikavale: kütuste keemia ja
tehnoloogia ning äriinfotehnoloogia. Tänu rakenduskeemia professori ametikohale on võimalik jätkata õpinguid ka doktoriõppes.

Veel kasutamata võimalus on regionaalsete struktuuriüksuste rakendamine õppekohana Eesti ülikoolide taseme-, täiend- või ümberõppe läbiviimisel. Ettevõtete suur ootus on, et tulevikus oleks võimalik Virumaal õppida ka energeetika ja masinaehituse valdkonna magistriõppes. Järjest enam suureneb piirkonnas vajadus majandus- ja juhtimisalase taseme- ning täiendusõppe järele. Arvestades suurt reaalainete õpetajate puudust maakonnas oleks hädavajalik avada õpetajakoolitus, näiteks koostöös Tartu Ülikooli või Tallinna Ülikooliga. Regionaalsed kolledžid on just see koht, kus kõik Eesti ülikoolid saaksid panustada ühiskonna teenimisele ja vajalike spetsialistide koolitamisele. Selleks ei ole vaja avada uusi õppekavasid, vaid on võimalik laiendada piirkonna õppimisvõimalusi olemasolevate õppekavade baasil.

Teadus- ja arendustegevus

Õiglase ülemineku kontekstis vajab Ida-Virumaa tulevikus enam teadust ja innovatsiooni. Põlevkiviuuringud Kohtla-Järvel algasid 1958. aastal Põlevkivi Teadusliku Uurimise Instituudis, mille järglane on Virumaa Kolledži koosseisu kuuluv Põlevkivi Kompetentsikeskus (PKK). PKK on spetsialiseerunud teadus- ja arendustööle ning on lähiaastate fookusesse seadnud nii vedelkütuste väärindamise kui ka põlevkivitehnoloogiate kasutamise ringmajanduses. Vedelkütuste jätkuva üleilmse nõudluse valguses on põlevkiviõli kvaliteedi tõstmine Eesti põlevkivitööstuse üks võtmeküsimusi. Samal ajal pöörab põlevkivisektor üha enam tähelepanu ringmajanduse põhimõtete rakendamisele ja seetõttu tegutseb ka PKK aktiivselt põlevkivitööstuse tehnoloogiate integreerimisel teiste tööstussektoritega. Keskuse kolmandaks oluliseks eesmärgiks on jätkuvalt toetada kogu oma kompetentsi ulatuses regiooni majanduse mitmekesistamise eesmärke. Eelkõige saab pakkuda teadmusteenuseid arenevatele ettevõtetele keskuse seadmepargi, laboriruumide ning inseneride ja teadurite kogemuste kaudu.

Palju räägitakse vesinikust kui võluvitsast. Eestis puuduvad seni aga oskused ja võimalused vesiniku tootmistehnoloogia väljaarendamiseks ning katsetamiseks ehk vahelüli teaduslabori ja tööstusliku tootmise vahel. Piltlikult öeldes on akadeemik Enn Lusti kompetentsitorni ümber suur tühjus. Kui vaadata tulevikku, siis oleks just Virumaa Kolledži baasil mõistlik Ida-Virumaal välja arendada nii vesiniku kui ka asjade interneti (IoT) komepetentsuskeskused ning tuua puuduvad teadmised ja oskused maakonda Eestist ja välisriikidest.

Tehnoloogiahariduse populariseerimine

On selge, et suurt osa traditsioonilise tootmise ja teenindamisega seotud töid ei tee 50 aasta perspektiivis enam inimesed. Tehisintellekt, robotid ning automatiseeritud info- ja kommunikatsioonivahendid saavad meist paremini hakkama. Seega on tehnikaülikooli missioon õpetada noori looma ja juhtima nutikaid lahendusi.

Virumaa Kolledž on juba viisteist aastat sihikindlalt panustanud insenerihariduse populariseerimisse kooliõpilaste hulgas. Korraldame hulgaliselt põnevaid tegevusi nii Ida-Virumaa kui ka kogu Eesti noortele. Ajaga on haare kasvanud nii suureks, et kõik tegevused tuli koondada ühise nimetaja alla – Virumaa Kolledži teadus- ja tehnikakool.

Teadus- ja tehnikakool pakub igal aastal sadadele kooliõpilastele 1.–12. klassini võimalusi osaleda tehnikaklubides, -laagrites, -kursustel või muudes inseneeria valdkonda populariseerivates tegevustes. Valikus on animatsioonilaager, robootikaklubi, 3D modelleerimine, põnev keemia ja palju muud.

Alates 2019. aastast viib Virumaa Kolledž Kohtla-Järvel avatud riigigümnaasiumis läbi kahte õppemoodulit: inseneeria ja digisüsteemid, kummaski moodulis pakume 12 õppeainet. Paraku tuleb tõdeda, et reaalainete populaarsus üldhariduskoolides pole suur. Levinud on hoiak, et noortel on kõige kiiremad karjäärivõimalused pigem meedias või turunduses.

Ida-Virumaa gümnaasiumidest asus sel aastal Tallinna Tehnikaülikooli õppima vaid 27% lõpetajatest. Kuidas siduda maakonna noori tehnika ja inseneeria valdkonnaga – see on Virumaa Kolledži, kuid ka ülikooli suur väljakutse.

Pildiallkirjad:

Virumaa Kolledžis alustas 1. septembril 2019 tööd rakendusliku keemia professor Allan Niidu (esimesel pildil).

Põlevkivi kompetentsikeskus on spetsialiseerunud teadus- ja arendustööle ning on lähiaastate fookusesse võtnud nii vedelkütuste väärindamise kui ka põlevkivitehnoloogiate kasutamise ringmajanduses (teisel pildil).

Ainult tehnilist haridust pakkuvas kolledžis kuuluvad kõik õppekavad Eesti jaoks prioriteetsetesse valdkondadesse.