Kolledži eesotsas seisab Mare Roosileht – inspireeriv juht ja kogenud haridustegelane, kelle kirg hariduse ning teaduse vastu on aidanud kujundada kolledži arengusuundi ja viia sealne kõrgharidus uuele tasemele. Tema lugu on tõestus sellest, kuidas pühendumus, koostöö ja tugev visioon võivad muuta mitte ainult haridusasutust, vaid ka laiemalt kogu piirkonda.

Miks Ida-Virumaa?

Mare Roosilehe suhe Virumaa kolledžiga sai alguse juba selle loomise algusaegadel. Ta alustas assistendina, liikus edasi lektori, reaalainete keskuse juhi ja arendusdirektori ametikohtadele ning jõudis lõpuks kolledži direktori rolli. Tema jaoks on kolledž olnud alati midagi enamat kui pelgalt töökoht – see on missioon.

„Sõltumata sellest, milline on olnud minu ametikoht, olen nautinud seda, et olen oma otsustes vaba. Ma olen teinud täpselt seda, mida olen soovinud, kõike on olnud võimalik teostada. Meie meeskond on ehitanud uue hoone, sisustanud õppe- ja teaduslaborid, arendanud välja kompetentsikeskuse, avanud uusi õppekavasid. See tunne, et suudad muuta elu või maailma paremaks, on väga eriline. Kinnitan, et Virumaa kolledžis on võimalik seda teha, sest meil on väga erilised inimesed – me teame, kuhu liigume ja meil on oma eesmärgid Virumaal,“ ütleb ta.

Roosilehe sõnul on Virumaa kolledž ainulaadne mitte ainult oma õppekavade, vaid ka praktilise lähenemise poolest. Kolledži laborites valmivad õppestendid ja -vahendid tudengite ning õppejõudude koostöös, mis aitab kaasa praktiliste oskuste omandamisele. Lisaks on kolledžis palju ettevõtetega seotud projekte, mis annavad õppuritele reaalelu kogemuse ning võimaluse siduda oma teadmised ja oskused kohaliku tööstusega. „Meie eesmärk on koolitada insenere piirkonna ettevõtete jaoks, pakkuda teadus- ja arendustegevust koostöös ettevõtetega ja pakkuda ka suures mahus ümberõpet,“ märkis Roosileht.

Kuna piirkond on ajalooliselt tugevalt seotud põlevkivitööstusega, on muutuste tuules vajadus uute oskuste ja teadmiste järele suurem kui kunagi varem. Roosileht toob välja, et kolledž keskendub nii noorte spetsialistide koolitamisele kui ka täiskasvanud töötajate ümberõppele, et toetada tööstuse arengut ja teadmusmahuka majanduse kasvu.

Ühe suurepärase näitena toob Roosileht esile koostöö Enefit Poweriga, kellel oli vajadus mikrokraadiõppe järele keemiatehnoloogia valdkonnas. Ettevõte moodustas oma töötajatest 25-liikmelise õpperühma, kellele kolledž pakkus spetsiaalselt koostatud mikrokraadi programmi. See hõlmas viit erinevat õppeainet, andes töötajatele võimaluse omandada uusi teadmisi ning arendada oma erialaseid oskusi. Tulemusena sai ettevõte juurde kvalifitseeritud spetsialiste, samal ajal kui kolledž täitis oma missiooni pakkuda praktilist ja rakenduslikku tehnikaharidust.

Sel kevadel startis automaatika mikrokraad 30-le Enefit Power töötajale. See näide illustreerib selgelt, kuidas koostöö tööstusettevõtetega aitab täita tööturu vajadusi ja toetab regiooni arengut.

Ta rõhutab ka teaduse ja tööstuse koostöö olulisust. Väikeettevõtted ei pruugi alati teadus- ja arendustegevuse olulisust teadvustada. Just siin tuleb mängu kolledži roll – toetada ettevõtteid teaduspõhiste lahenduste leidmisel, aidata neil kasutada uusimaid tehnoloogiaid ning luua tugevamad sidemed teadusasutustega. Läbi praktiliste koostööprojektide ja rakendusuuringute saab kolledž olla sild akadeemilise maailma ja ettevõtlussektori vahel, soodustades nii uute tehnoloogiate kasutuselevõttu kui ka Ida-Virumaa majanduse jätkusuutlikku arengut.

Õiglase ülemineku väljakutsed ja võimalused

Märkimisväärne osa Ida-Virumaale suunatud õiglase ülemineku fondist võimaldab arendada teadus- ja arendustegevust ning toetada uusi ning olemasolevaid ettevõtteid. Roosilehe hinnangul on see piirkonnale suurepärane võimalus: „Kui praegu tegutseb kolledžis 11 väikese koosseisuga, peamiselt alles alustavat uurimisrühma, siis viie-kuue aasta pärast võiks neist kujuneda vähemalt viies valdkonnas tegutsevad teadus- ja arendusmeeskonnad, mida juhivad oma valdkonnas rahvusvaheliselt tunnustatud professorid. Kõigi teadusrühmade eesmärk on pakkuda ettevõtetele teaduspõhiseid lahendusi ja arendusteenuseid, aidates neil innovatsiooni ellu viia ning suurendada konkurentsivõimet. Lisaks olemasolevale rakenduskeemia professuuri ametikohale loodi sel kevadel ka uus struktuurikeemia professuuri koht, mis tugevdab kolledži teaduspotentsiaali ja toetab piirkonna arengut, muutes teaduse ja ettevõtluse koostöö veelgi tihedamaks.“

Õiglase ülemineku fondi eesmärk on toetada Ida-Virumaa tööstuse ümberkujundamist, meelitada piirkonda uusi ettevõtteid ning pakkuda elanikele täiend- ja ümberõppe võimalusi. Fondi kaudu rahastatakse mitmesuguseid algatusi, mis aitavad kaasa regiooni majanduse uuendamisele ja jätkusuutlikule arengule. Heaks näiteks on EstProteini Jõhvi proteiinitehas, mis toob piirkonda kõrgtehnoloogilise toidutootmise, ja NPM Narva magnetitehas, mis keskendub kriitilise tähtsusega tööstuslike magnetite tootmisele. Need projektid loovad uusi töökohti ja nõuavad kvalifitseeritud spetsialiste, rõhutades täiend- ja ümberõppe keskset rolli Ida-Virumaa tuleviku kujundamisel. Tööstusettevõtetele pakutakse ka tuge fookuse ümberkujundamisel – kui varem keskenduti põlevkivi kaevandamisele, siis nüüd suunatakse ressursse näiteks jäätmete ümbertöötlemisse või kemikaalide tootmisse.

Insenerihariduse väärtus ja tulevik

Inseneriamet on Roosilehe sõnul kõige loovam ja põnevam eriala. „See nõuab tehnilisi teadmisi, kastist välja mõtlemist ja probleemilahendusoskust. Ilma insenerideta ei oleks meil ei teid, maju ega tehnoloogiat, mis muudab elu mugavamaks ja säästlikumaks.“

Eesti vajab insenere rohkem kui kunagi varem, sest tulevik kuulub nutikatele, rohelistele ja jätkusuutlikele lahendustele. Insenerid on need, kes hoiavad majandust ja ehitatud keskkonda efektiivsena ning loovad uusi innovaatilisi lahendusi, mis toetavad majanduskasvu, energeetilist sõltumatust ja keskkonnasäästlikkust. Seetõttu panustab Virumaa kolledž üha enam ka magistri- ja doktoriõppe arendamisse, pakkudes süvendatud teadmisi ja aidates lahendada praktilisi tööstusprobleeme. Tööstusmagistrantuur ja -doktorantuur võimaldavad siduda akadeemilised teadmised reaalsete probleemidega, tuues kokku teadlased ja ettevõtjad, et rakendada ülikoolide kompetentsi reaalse maailma probleemide lahendamisel.

Kolledž pakub paindlikku ja praktilist haridust nii päeva- kui ka sessioonõppes, mille lõpetajad leiavad hõlpsasti tööd. „Üle 90% meie vilistlastest töötab oma erialal ja paljud neist jõuavad kiiresti juhtivatele ametikohtadele,“ kinnitab Roosileht. Töötamine kolledžis on samuti paindlik ja motiveeriv – inimesed saavad rakendada oma tugevusi, arendada ennast ja osaleda huvitavates teadusprojektides.

Lisaks on Ida-Virumaa elukeskkond Roosilehe sõnul alahinnatud aare: „Meil on kaunis loodus, taskukohane kinnisvara ja suurepärased võimalused pereeluks. Samal ajal saab panustada tulevikuenergeetika, ringmajanduse ja rohetehnoloogiate arendamisse.“

Mare Roosileht ei ole pelgalt juht – ta on innovaator ja visionäär, kelle kirg hariduse ning piirkonna arengu vastu on toonud Virumaa kolledži uude ajajärku. Tema sõnul on kõige olulisem uskuda oma ideedesse ja nende elluviimisse.